Omapärane uuring: kuhu on kõige valusam putukalt nõelata saada?
Putukateadlased on nõelamise valulikkust uurinud ka varem, vahendab ERR teadus.
Näiteks Schmidti nõelamisindeks hindab neljapallisel skaalal 78 erineva herilase, mesilase ja sipelga nõelamisel ilmneva valu tugevust ja annab sellele täpse kirjelduse.
Juba indeksi loonud Justin Schmidt märkis seejuures, et juhtumipõhiselt kogetav valu võib sõltuvalt nõelamispaigast erineda.
Taoliste eksperimentidega seonduvate eetikaküsimuste ja valu tõttu ei leidunud kirjanduses seni aga uurimust, kus vastavat küsimust süstemaatiliselt uuritud oleks.
Pärast ühte eriti valulikku vahejuhtumit otsustas Cornelli ülikooli magistrant Michael Smith selle enda peale võtta.
Ülikooli eetikaeeskirjade ja Helsingi deklaratsiooniga tutvumise järel leidis ta, et enda peal taoliste eksperimentide tegemine on täiesti lubatud.
Nii lasi ta meemesilastel end päevas viis korda erinevatest kehapiirkonnadest nõelata ja hoidis astelt muutujate vähendamiseks iga kord nahas minuti vältel. Nõelata saamise järel hindas Smith kogetavat valu kümnepallisel skaalal.
Usaldusväärsema statistika kogumiseks lasi ta iga vaatluse alla võetud 25 kehapiirkonda nõelata kokku kolm korda. Üllatavalt oli valuhinnangud igas kehaosas omavahel suhteliselt kooskõlas.
Kõige vähem tundlikuks osutusid kolju, kolmanda varba ja käe ülaosa. Kõige rohkem valu põhjustasid aga huule ülaossa, peenisesse ja ülekaalukalt ninasõõrmesse nõelata saamine, millest viimane tekitas autori sõnul tervet keha hõlmava valukogemuse.
Üllataval kombel ei seostunud subjektiivse iseloomuga valukogemused alati piirkonnas leiduvate närvirakkude arvu ja naha paksusega. Nii oletab Smith, et tulemused võiksid teiste inimeste puhul tema omadest veidi erineda.
Loe teisi põnevaid teaduslugusid saidil ERR teadus.
