Käitaja, kes käitab fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavaid elektrijaotlaid peab tagama, et töötajad, kes gaase kokku koguvad, on sertifitseeritud, et tagada gaaside ringlussevõtt, taasväärtustamine või hävitamine.
Ühtlasi peab fluoritud gaasi sisaldavat mahutit kasutanud ettevõtja korraldama enne seadme kõrvaldamist mis tahes jääkgaaside kokkukogumise, et tagada nende gaaside ringlussevõtt, taasväärtustamine või hävitamine.
Kui seadmed on kasutuselt kõrvaldatud, siis on tegemist jäätmetega jäätmeseaduse tähenduses. Seaduse alla käib ka seadmes olev gaas või SF6 jäätmena. Eeltoodud nõuete täitmist kontrollib Keskkonnainspektsioon.
… aga sertifikaadid on puudu
Atmosfääriõhukaitse seadusega on määratud, et fluoritud kasvuhoonegaaside osas kohaldatakse sertifitseerimiseks kutseseadust, kuid elektrijaotlate valdkonnas ei ole kutsete andmiseni jõutud.
Huvi tekkimisel saab olemasolevate elektriala kutsete sisu laiendada. Selleks tuleb asjakohasel erialaliidul pöörduda Kutsekoja poole.
Huvigruppidega on ministeeriumi algatusel antud teemal ka suheldud, kuid seni ei ole huvi üles näidatud. Kui Eestis ei ole sobivat sertifitseeritud käitlejat, kes võtaks gaasi seadmest välja, siis tuleb leida sertifitseeritud isik mõnest teisest Euroopa Liidu liikmesriigist.
Tänaseks on keskpingejaotlates elegaasi asendamiseks suudetud leida alternatiivseid tehnoloogiaid, mis aja jooksul ka Eestisse levima peaksid. Alternatiivseid lahendusi ei ole KeMile teadaolevalt leitud aga kõrgepingejaotlatele.
Süsinikdioksiidiga võrrelduna on elegaas 22 800 korda suurema mõjuga kasvuhoonegaas, mistõttu on äärmiselt oluline gaasi sisaldavate seadmete nõuetekohane paigaldamine ja hooldus, mille käigus välditakse gaasi leket.