Toome ära viis meetodit, mille abil "häkkida" oma kehakeemiat nii, et kauem ärkvel püsimise hind väiksem oleks.

Liigutage ennast

Kehaline treening enne magamaminemist on üsna kindel viis enese ärkvelhoidmiseks.

Sellepärast ei maksa seda teha, kui soovite uinuda — ja see on ka põhjus, miks jõusaalikülastusest või isegi mõnedest kiiretest kätekõverdustest piisab oma organismile märkuandmiseks, et praegu pole veel uneaeg.

See ei tähenda, et vahetult enne magamaminemist tuleks teha intensiivset kehalist trenni — see tõenäoliselt ainult väsitaks teid.

Füüsiline kurnatus pole lõbus, kui olete samal ajal sunnitud pikalt ärkvel olema. Liigutada tuleks end ainult nii palju, et tekib veidi energilisem enesetunne.

Jooge õigesti

Kui kavatsete kasutada kofeiini, tuleks seda sisaldavaid jooke juua varastel õhtutundidel, nii et selleks ajaks, kui viimaks uinuda tahate, oleks selle mõju taandunud.

Hilise ärkvelolekuga kaasneb niikuinii veresuhkru taseme suurem kõikumine; ärge tehke olukorda hullemaks, juues magusaid jooke.

Tihtilugu tingib tahtmise kauem üleval olla soov nautida sõprade seltsis veel paar alkohoolset jooki. Paraku ei ole tõenäoline, et alkohol teil ärkvel püsida aitaks.

Üks naps võib esile kutsuda põgusa aktiivsuspurske, kuna vallandab rakkudesse talletatud energiat, kuid rohkem kui üks napsjook teeb juba uniseks.

Sööge rohkem valke

Vähesed meist mõtlevad tõsiasjale, et ärkveloleku ajal kasutavad nii meie keha kui ka meie aju palju rohkem energiat kui magades.

Kui kavatsete öö läbi üleval olla, läheb teil tarvis palju rohkem toitu kui olete sööma harjunud.

Aju võib ära kasutada isegi kuni 25 protsenti kõigist manustatud kaloritest. Kui plaanite jääda ärkvele, sööge tavalisest suuremaid toiduportsjoneid tavalisest sagedamini.

Südaöine suupiste võib taolises olukorras olla hea mõte, kuid mõistlik oleks valida roogasid, milles tervisele kasulikkude rasvade ja valkude osakaal on suur.

Juurviljad ei tee teid unisemaks ega aita ka paremini ärkvel püsida, kui tegu pole just eriti kangete tšillipipardega. Nii suhkur kui ka tärklis annavad "energialaksu", millele järgneb hiljem kollaps, mis öisele peole kriipsu peale tõmbab.

Valgud stimuleerivad ajus sellise virgatsaine e neurotransmitteri nagu oreksiin tööd. Oreksiin reguleerib erutust, ärkveloleku määra ja söögiisu.

Sellepärast tulekski öist ärkvelviibimist kavandades otsustada biifsteegi kasuks ja vältida makaronitooteid.

Hoidke silmi

Pole midagi tüütumat kui hilist õhtutundi lõbustustega sisustada üritades avastada, et peate pidevalt silmi kissitama, kuna need on väsinud.

Kui olete väsinud, väsitab kissitamine näolihaseid veelgi. Kolmiknärv kulgeb otse üle näo, mistõttu silmade kissitamine mõjutab kogu närvisüsteemi ja toob kurnatust lähemale kiiremini.

Kui olete harjunud kontaktläätsedega, kandke planeeritud pikale õhtule eelneval päeval prille ning ärge unustage pakkida kaasa silmatilku.

Pange tuled põlema

Ere valgus hoiab ärkvel. Kolme kuni nelja tunni vältel pärast ereda valguse tajumist ei tooda organism melatoniini — uinumiseks vajalikku unehormooni.

Kui väldite öisel ajal eredat valgust, elate kauem ja magate paremini. Kui teil on aga tõepoolest tarvis kaua ärkvel olla, on eredate tulede süütamisest üllatavalt palju abi.

***

Kõik loetletud nipid toimivad mingil määral, ent kui jääte tõesti kauaks ärkvele, võite arvestada uimasuse ja unehäiretega järgmisel päeval ja öösel, kuna organismi melatoniinitalitlus läheb paigast ära nagu siis, kui kogete aklimatiseerumist ehk ajavahe-sündroomi (ingl jet lag), mis kimbutab neid, kes lennukiga teise ajavööndisse reisivad. Abi võib olla melatoniinipõhistest toidulisanditest.

Võimalik on endale tekitada ka "unevõlg", mille "tagasimaksmist" võib hõlbustada väike uinak keset päeva. Uuringud on igatahes näidanud, et säästlikumalt ja tõhusamalt magama on võimalik õppida.