Hiirte puhul täheldati edu - luumurdude ning mõrade arv kahanes kokku 79 protsendi ulatuses. Nüüd uuritakse, kas samal viisil oleks võimalik astronaute ravida, sest on teada, et nad võivad kosmoses olles kaotada kuni 2,5 protsenti oma luude tihedusest. Samamoodi võiks loote- ehk amnionivedeliku tüvirakkudega aidata tulevikus vanemaid inimesi, kelle luud aastatega hõrenevad ja kergemini murduma kipuvad, arvas juhtivuurija Pascale Guillot Londoni ülikoolist. „Luud muutuvad tänu nende tüvirakkude kasutamisele palju tugevamaks ja iga luu struktuur on palju paremini organiseeritud,“ lausus ta.

Teadlased kasutasid tervete, rasedate naiste lootevedelikku, mida võeti neilt pisut enne seda, kui sünnitamistähtaeg käes oli. Sellest vedelikust eraldati tüvirakud, mida süstiti spetsiaalselt geenimuundatud, sünnipäraselt hõredate luudega hiirtele. Kokku raviti 168 hõredaluist hiirt, kaheksa nädalat hiljem analüüsiti luumurdude ja mõrade arvu ja leiti, et reieluudes oli murdude arv kahanenud 89, sääreluudes 79 ja õlavarreluus 69 protsenti.

Uurijad ütlevad, et inimese nabaväädist võetud tüvirakkude abil on varemgi suudetud katsehiirte luumurdude arvu kahandada, aga sel viisil pole luid tugevdada suudetud. Murdude arv on kahanenud tänu sellele, et nabaväädi-tüvirakud on suutelised luid lihtsalt plastilisemaks muutma. Ent lootevedelikust ammutatud tüvirakud nii tugevdavad luid kui ka parandavad nende struktuuri ning plastilisust.

Järgmise kahe aasta jooksul on plaanis alustada inimkatsetega. „Me oleme harjunud enda nägu kreemitama, et nooremad välja näha; see ravi tähendab põhimõtteliselt, nagu teeksime sama oma luustikuga,“ ütles Guillot.