Muusika, taustmüra ja lõhnad soodustavad õppimist? Või siiski mitte...

 (1)
Muusika, taustmüra ja lõhnad soodustavad õppimist? Või siiski mitte...
Koolitund Tansaanias.Wikimedia commons

Mõned koolid täidavad klassiruume muusika, müra ja aroomidega selgitamaks välja, kas need parendavad õpitulemusi. Teadustöid, mis annavad mõista, et lõhnad ja helid võivad õppimist, sooritust ja loomingulisust mõjutada, tehakse üha rohkem.

Paljud viimase viieteist aasta jooksul läbi viidud uuringutest näitavad, et suurte lennujaamade lennumarsruutide all paiknevates koolidel õppivate laste eksamitulemused on keskmisest kehvemad, vahendab BBC.

Ka üldine taustmüra paistab sooritusele mõju avaldavat. Londoni South Bank University akustikaprofessor Bridget Shield ja Julie Dockrell, kes praegu töötab Londoni ülikooli haridusinstituudis, on teaduslikult uurinud kõikvõimalike helide, nt liiklusmüra ja sireenide, aga ka laste endi tekitatava lärmi mõjusid ning andnud poliitikakujundajatele tulemuste alusel vajalikku nõu.

Kui konkreetseid helisid esitati katsekeskkonnas lastele, kel samal ajal paluti täita mitmesuguseid kognitiivset sooritust nõudvaid ülesandeid, selgus, et helide negatiivne mõju eksamitulemustele on märkimisväärne. Eriti pärssivat mõju avaldasid salvestised erivajadustega lastele.

Prof Shieldi osutusel hajutab laste endi sõnamulin klassiruumis tähelepanu iseäranis tugevalt. Koolidesse avaplaneeringuga klasse projekteerivad arhitektid peaksid seda teadmist arvesse võtma. Häiriva mõju aluseks olevat nähtust nimetatakse ebaolulise kõne efektiks, märgib teadlane, lisades, et sama probleem kipub kimbutama ka avaplaneeringuga kontoriruume.

Mozarti efekt

See, kas tausthelid on kasulikud või mitte, paistab suuresti sõltuvat helide olemusest — ja tugevusest. Sarjas mullu üllitatud uurimustes testisid Illinois’ ärikolledži ärijuhtimise eriala aseprofessor Ravi Mehta ja kolleegid inimeste loomingulisust, taasesitades samal ajal tausthelidest, nt kohvikusaginast või ehitusplatsi-melust koostatud heliribasid eri helitugevustel.

Selgus, et kui tausthelisid esitati keskmisel helitugevusel, olid katsealused loomingulisemad kui vaikseid helisid kuuldes. Vali taustmüra mõjus aga loomingulisust pärssivalt.

Paljud õpetajad mitmel pool maailmas juba lasevad õppetöö taustaks muusikat. Paljusid neist ajendab veendumus, et muusika kuulamine võib sellele järgneva soorituse ajal arukuskvooti kergitada; sellist oletatavat IQ-võimendust nimetatakse Mozarti efektiks.

Ehkki tänaseks päevaks kogunenud tõendid tegelikult ei kinnita hüpoteesi, et klassikaline muusika aju tööd soodustab, arvavad uurijad ometi, et meeldivad helid ülesande täitmise eel võivad tõsta tuju ja aidata kaasa parema tulemuse saavutamisele, märgib Ühendkuningriigi Cardiffi ülikooli psühholoog dr Nick Perham, kes on ka ise nähtust uurinud. Oluline paistab selle juures olevat, et kuuldud helid õppurile meeldiksid.

“Kui inimesele meeldib muusika või heli, mida ta kuuleb, paraneb tema sooritus — isegi kui talle loetakse ette Stephenh Kingi õudusromaani,” kinnitab uurija. “Mis muusikaga täpselt tegu on, pole seejuures oluline.”

Rosmariin vs lavendel

Vähem on keskendutud hüpoteesile, et teatud lõhnad võivad kognitiivset sooritust soodustada, ehkki mõned intrigeerivad avastused on tehtud ka selles valdkonnas. 2003. aastal viis Northumbria ülikooli psühholoog Mark Moss läbi jada kognitiivseid teste katsealustega, kellel lasti haista kas lavendli- või rosmariinilõhna.

“Eriti huvitas mind rosmariinilõhna mõju, kuna seda peetakse ergutavaks ja seostatakse mäluga,” selgitab ta. Lavendlilõhna peetakse enamasti, vastupidi, rahustavaks. Moss avastas, et need, kes tundsid lavendlilõhna, said mälutestis kontrollrühmaga võrreldes oluliselt halvemaid tulemusi; samuti halvenes nende reaktsioonikiirus nii mälu- kui tähelepanupõhistes ülesannetes. Rosmariinilõhna nautinud katsealuste tulemused head mälu nõudvates ülesannetes olid aga kontrollrühma omadest keskeltläbi paremad, ehkki nende reaktsioonikiirus oli aeglasem.