Müstika: Lõuna-Ameerika pärdikud on tulnud iidsel ajal Aafrikast üle ookeani

 (22)
Müstika: Lõuna-Ameerika pärdikud on tulnud iidsel ajal Aafrikast üle ookeani
Ka keisertamariini esivanemad on vist kunagi üle ookeani Ameerikasse jõudnud.Wikimedia commons

Möödunud kolmapäeval ajakirja Nature veebiversioonis ilmunud uurimuse osutusel on rühm USA ja Argentina uurijaid leidnud esimesed käegakatsutavad tõendid, mis annavad mõista, et praegu Lõuna-Ameerikas elavad pärdikud pärinevad Aafrikast ja pidid oma uude koju jõudmiseks miljoneid aastaid tagasi ületama Atlandi ookeani.

Teadlased on ammugi oletanud, et Lõuna-Ameerika väikeahvide päritolu ajaloos mõni selline lehekülg leidub, kuid kivististe puudumisel on oletust seni olnud raske veenvalt kinnitada. Kolme uue väljasurnud pärdikuliigi avastamine Peruu idaosast osutab aga senisest kindlamalt võimalusele, et praegu samas piirkonnas elavate esikloomaliste juured ulatuvad kaugete esivanemateni Aafrikas, vahendab Red Orbit.

Kivististele, mille 2010. aastal leidis Los Angelese maakondliku loodusloomuuseumi kuraator ja uurimuse kaasautor dr Ken Campbell, oli koduks Peruu Amazonase džungli sügavaim sopp. Kuna leid oli Lõuna-Ameerika jaoks sedavõrd ootamatu, nõudis primitiivsete pärdikute tuvastamine fossiilsäilmete põhjal kahe aasta pikkust uurimistööd.

Seotud lood:

Miljonite aastate vältel triivis 65 miljoni aasta eest Aafrika küljest laamtektoonika tõukel irdunud Lõuna-Ameerika teistest mandritest eraldatuna, kujunedes samal ajal ometi koduks mitmetele sealse piirkonna jaoks ebatüüpilistele taimedele ja loomadele nagu ahvid ja närilised, kelle maised jäänused väga järsku ja salapärasel moel saar-mandri mandri kivistisekihtidesse ilmusid.

Viimastel aastatel Peruu idaosas kõrvuti Argentina teadlastega Lõuna-Ameerika ahvide päritolu mõistatusele lahendust otsinud dr Campbell selgitas, et Amazonase basseinist leitakse fossiile harva ning nende väljakaevamine on raskendatud, kuna töid on võimalik läbi viia vaid kuival perioodil.

Seni kõige vanemad Lõuna-Ameerika ahvikivistised pärinesid 26 miljoni aasta tagant, kuid uued fossiilsäilmed näitavad, et tegelikult saabusid ahvid Uude Maailma vähemalt kümme miljonit aastat varem. Peale selle annab nonde ürgahvide hammaste ehitus tungivalt mõista, et neil oli kuidagi õnnestunud Aafrikast üle Atlandi ookeani rännata.

Uurijad usuvad, et tõenäoliselt on üks vastsetest ürgliikidest, Perupithecus ucayaliensis, kõige lähemas suguluses primaadiga Talahpithecus, kes elas umbes 38–39 miljoni aasta eest praegustel Liibüa aladel.

Järgmiseks lahendamist nõudvaks müsteeriumiks jääb esialgu küsimus, kuidas pärdikud ookeani ületasid. Kas on võimalik, et meie sabadega sugulased seilasid kunagi mööda maailma ookeane? Võimalik, et maailm ei saagi seda iial teada…