Muistsete brittide söömaorgiad: eriti suure au sees oli sea parem esijalg


Muistsete brittide söömaorgiad: eriti suure au sees oli sea parem esijalg
https://www.instructables.com

Termin britid ei tähista siin küll tingimata keldi päritoluga rahvastikku, võibolla hoopis neid, kes elasid saarel enne kelte. Nüüd aga kaevati Lõuna-Walesis, Llanmaesi nimelises kohas välja pidupaik, kus nähtavasti 700 aasta jooksul peeti regulaarseid suuri rahvakogunemisi, kuhu, nagu näha, toodi alati kaasa ka siga.

Algusega umbes 2900 aastat tagasi ja 700 aastat järjest, ajal mil pronksiaeg hääbus ja rauaaeg tegi tulemist, tulid suured rahvahulgad regulaarselt kokku Walesi lõunarannikul, tänase Vale of Glamorgan krahvkonna aladele jääva Llanmaesi lähistel.

Arheoloogid, kes 2003-2010 seal kaevamas käisid, avastasid arvukalt ühishaudu, kus leitakse jääke kunagistest võimsatest söömingutest, eriti arvukalt aga seakonte, veelgi täpsemini, sea parema esijala konte. Tegemist oli mingisuguse müstilise rituaaliga, mida rauaaja elanikkond suutis järgida sajandeid.

Walesi rahvusmuuseumi ekspeditsioon tõi pisteliste kaevamistega maa seest nähtavale 73 000 luutükki, neist 70 protsenti pärines sigadelt. Ligemale kolmandik seakontidest olid aga parema esijala kondid. Mõned neist olid kohalikud sead, teised aga toodud kohale kaugemalt. Kuna leiti ka arvukalt sigade pealuid, siis on üsna selge, et sead transporditi kohale elusalt.

Seotud lood:

Rituaal nägi välja ilmselt selline: sead veristati, hoolikalt tükeldati, paremad esijalad küpsetati ja söödi lihast puhtaks, kondid aga kuhjati ühisesse suurde hunnikusse, mis jäi kohtumist meenutama. Paistab tõenäoline, et muu sealiha viidi hiljem koju tagasi.

Parema esijalaga seotud rituaale on tänapäevalgi teada, aga pigem Kagu-Aasiast. Üks spekulatsioon on, et rituaal on seotud päikese liikumisega vasakult paremale, aga see on pelgalt oletus. Kui mujal on sellistes rituaalides aukohal eliit, siis Walesi aladel paistab, et ühissöömingutel osales kogu rahvas.

Walesi aladel nähti juba neandertallasi 230 000 aastat tagasi, homo sapiens saabus sinna umbes 31 000 eKr, püsiasustus kujunes seal aga alles pärast jääaja taandumist, 9000 eKr. Põllumajandus algas pihta umbes 4000 eKr, metalltööriistad tulis kasutusele 2500 eKr, esmalt vasest, siis pronksist, hiljem rauast.

Pole siiani selge, kas keldi rahvastik saabus sinna immigratsioonilainega või võttis varasem rahvastik keele üle. Kui immigratsiooni nähtigi, pidanuks see aset leidma hiljemalt 2000 eKr. Rauaaeg algas umbes 600 eKr, sel ajal rajati regioonis ka ligemale 600 maalinna. Roomlaste vallutuse ajal (m.a.j. 1. sajandil) elas Lõuna-Walesis rahvas nimega silurid.