Mitu riiki on kliimakriisi välja kuulutanud hädaolukorrana

 (19)
Mitu riiki on kliimakriisi välja kuulutanud hädaolukorrana
Ulatuslikud protestid kliimapoliitika vastu panid sel korral rattad veeremaGetty Images

Mai alguses tegi Ühendkuningriigi parlament ajalugu: esimese riigina maailmas kuulutati välja hädaolukord - kliimakriis. Nädal aega hiljem tegi sama Iirimaa. Kliimakriisi välja kuulutamine on suuresti sümbolistlik ning aeg näitab, kas ka reaalsed teod sellega kaasa tulevad, aga märk radikaalsest kliimapoliitika muutumisest on see igal juhul

Raketina taevasse sööstvad emissioonid, kasvuhoonegaasid, õhusaaste, prügisaaste, kliimasoojenemine - need kõik on tuntud sõnad, mille suunas valitsused pidevalt justkui rusikat näitavad ning üksteist üle trumpavalt ilusaid sõnakõlkse loobivad.

Reaalseid samme ja tegusid valitsuste tasandil võrreldakse aga laisklooma teekonnaga läbi vesiliiva. Kohalikul tasandil on kliimakriise välja kuulutatud mitmel pool, aga sellest ei piisa.

Kuu alguses Briti parlamendi alamkojas House of Commons ilma hääletuseta heaks kiidetud ettepanek näeb esmapilgul välja samasuguse sõnakõlksuna eeskätt seetõttu, et deklaratsioon ei oma õiguslikku jõudu valitsuse tegutsema sundimiseks.

Küll aga peegeldab see Briti parlamendi alamkoja üksmeelset seisukohta kliimaküsimustes ja kuigi see tuli järeleandmisena protestijate nõudmistele, leidis see nüüd prominentseid toetajaid ja sammu peetakse väga suureks eelkõige eeskujuna teiste riikide parlamentidele. Iirimaa samasisuline samm, samuti ilma hääletuseta vastu võetuna, on hea märk.

Seotud lood:

Ka seni on pea igal tasandil teadvustatud, et kliima valdkonnas oleme jõudnud hädaolukorda, kuid näiteks Ühenkuningriigi keskkonnaminister Michael Gove ei toetanud seni leiboristide nõudmist hädaolukord välja kuulutada. See iseloomustabki senist käitumist kõige paremini - probleem on, aga las keegi teine tegeleb.

Selleks, et anda hinnangut deklaratsiooni tulevikuperspektiivile, tuleb vaadata, mis kliimakriisi välja kuulutamiseni viis.

Senisest suurem surve midagi teha

Hädaolukorra välja kuulutamine ei tulnud päris loomulikul teel. Kriisi välja kuulutamist nõudis valitsuselt keskkonnaaktivistide grupp nimega Extinction Rebellion. Kuid sellegipoolest on tegemist esimese seesuguse ametliku, valitsuste sisulise tegevusetuse tunnustamisega maailmas.

Kõik toimis sel korral paremini, sest paljud doominokivid kukkusid õigel ajal õigesse kohta. Šotimaa ja Wales deklareerisid kliimakriisi ning õigel hetkel pöördus parlamendiliikmete poole Rootsi teismeline Greta Thunberg. Just tema pöördumine pani Michael Gove sulama. "Ma tundsin suurt imetlust, aga ka vastutust ja süüd," ütles Gove pärast tüdruku ära kuulamist.

Erinevate keskkonnameeleavalduste foon sel kevadel on olnud tavalisest kõrgem. Rootsist alguse saanud ülemaailmne streik kliima soojenemise vastu vallutas koolid ning jõudis muuhulgas ka Eestisse - noored otsustasid oma vastumeelsust kliimapoliitikale näidata Tallinnas ja Tartus.

Briti Parlamendi pani kiiremini tegutsema päevadepikkune protestilaine - marssimine, piketeerimine ning meeleavaldused Londonis tekitasid päris suure segaduse - protestijad heitsid end pikali Londoni muidu nii kiirustavatele tänavatele ning blokeerisid näiteks Londoni Börsi sissepääsu. Kahju tekitati palju ning oli ka mitmeid vahistamisi.

Protestijate seisukoht on lihtne: mõõt on täis ja valitsuselt nõutakse reaalseid samme - Suurbritannia praegune suund viib kliimakatastroofini. Kliimamuutused ähvardavad kaasa tuua toidunappuse ning see viib lihtsustatult öeldes ühiskonna kokku kukkumiseni.

Teadlased on juba kaua rääkinud, et käes on viimane aeg tegutsema hakata, aga vaja oli rahvamassi seda sõnumit valusa pitserina valitsejate tagusmenti pressima.

Mis nüüd edasi saab

Reuters kirjutas, et esialgu ei too kliimakriisi välja kuulutamine riigi poliitikas mingeid otseseid muutusi. Kuid mingi klikk on ära käinud ning aktivistid on tõotanud survet edasi peal hoida, et ka reaalsed tegevused deklaratsioonile järgneksid.

On lootus, et nüüdne torm ei mölla ainult veeklaasis ja seepärast võib siit tõepoolest midagi suurt sündida. Lisaks ajaloolisele, kõige esimesele kõrgetasemelisele kliimakriisi välja kuulutamisele. "Kõige tähtsam on aga see, et valitsused on hakanud nüüd tõtt rääkima," ütles Liam Geary Baulch, kes on üks Extinction Rebellion grupi protestijatest.

Just see grupp jätkab protestijate nõudmiste meelde tuletamist. Lisaks kliimakriisi väljakuulutamisele nõudis grupp, et Suurbritannia võtaks kasutusele meetmed, et saada kasvuhoonegaaside emissiooni saldo neutraalseks juba aastaks 2025. Samuti nõudsid meeleavaldajad, et loodaks kliimateemaliste arutelude "Kodanike Kogu", mis tagaks, et otsused tehakse inimestega konsulteerides.

Ka leiboristide liider Jeremy Corbyn on oma toetust väljendanud ja kliimamuutused kõneaineks võtnud. "Meil ei ole enam aega raisata, elame kliimakriisis, mis väljub kontrolli alt, kui me drastilisi samme nüüd kohe ei astu," ütles Corbyn.

Seega, kohe ei muutu midagi. See on nagu suur tanker, mille manööverdamine võtab aega. Aga võrreldes kõige senisega on tuul nüüd kindlasti pöördunud.

Nagu juba öeldud, näitab see eelkõige positiivselt agressiivsema kliimapoliitika toetuse kasvu üle kogu maailma. Kokku enam kui 420 kohalikku valitsust on kliimakriisi välja kuulutanud vahendab Climate Mobilization. Ja kuigi Suurbritannias ja Iirimaal toimunu on esimene kõrgeimal tasemel kliimakriisi deklareerimine, on teisedki riigid suhtunud kliimamuutustesse kui hädaolukorda ilma seda ametlikult deklareerimata.

Kas valitsuste sammud ja kliimakriisi deklareerimine nii kõrgel tasemel paneb vaateid muutma ka muud maailma riigid, eesotsas USA ja Donald Trumpiga, näitab aeg. Sest just seal, suurte ja mõjusate riikide koostöös peitub võti.