Umbes 520-540 miljonit aastat tagasi tekkisid Maal esimesed tänapäeva loomi meenutavad olendid. Seejuures hakkasid esimesed ookeaniloomakesed lagundama merepõhjas olevat orgaanilist ainet - selle tulemusel jõudis atmosfääri rohkem süsinikdioksiidi ning hapniku osakaal atmosfääris ja maailmameres vähenes.

Järgneva 100 miljoni aasta vältel muutusid nende varaste loomakeste elutingimused nende enda tegevuse tagajärel järjest keerulisemaks: hapnikutasemed maailmameres langesid ning süsinikdioksiid tekitas globaalset soojenemist, mis tegi loomakeste elu veel raskemaks.

"Täpselt nagu vihmaussid, segavad merepõhjas olevad pisiloomakesed merepõhja settinud surnud orgaanilist ainet ning lagundavad seda - sellist protsessi nimetatakse bioturbatsiooniks," selgitas uurimusega tegelenud professor Tim Lenton. Tema sõnul oli toona maailmamere pindala ning seega ka bioturbatsiooniga tegelevate loomakeste hulk väga suur.

See indikeerib justkui seda, et ookeanisügavustes toimuvatel tegevustel oleks pidanud kliimale olema suur mõju. Teadlased leidsid algselt siiski, et nii ei ole. "Merepõhjas olevad loomakesed ei olnud toona väga aktiivsed ning nad ei läinud merepõhjas väga sügavale," ütles professor Simon Poulton Leedsi Ülikoolist. "Tundus justkui need kaks avastust ei sobiks omavahel kokku," ütles ta.

Teadlaste grupi juht doktor Sebastiaan van de Velde selgitas, et uurimuse murrangupunkt oli see, kui uurimisrühm sai aru, et suurimad muutused toimuvad loomade väiksema aktiivsuse ajal: "Just esimestel bioturbatsiooniga tegelevatel organismidel oli keskkonnale hiiglaslik mõju," ütles ta. Teadlaste sõnul oli just see tõdemus olnud puudu, et nad saaksid konstrueerida Maa matemaatilise mudeli, mis võimaldab toonaste loomade poolt tekitatud Maal toimunud muutusi mõista.

Kui teadlased mudelit käitasid, said nad aru, et loomade tegevus vähendas hapnikutasemeid ookeanis ja atmosfääris, kuid tõstis ka atmosfääris oleva süsihappegaasi hulka nii, et see tekitas globaalse soojenemise.

Teadlaste sõnul teadsid nad varem, et selline kliima soojenemine oli toimunud, kuid nad ei olnud mõistnud, et selle põhjuseks on loomade tegevus. Tõenäoliselt oli kliima soojenemisel suur mõju ka liikidele, kuna esimese 100 miljoni kliimasoojenemise aasta vältel surid välja paljud loomaliigid.

"Toonane olukord ja praegune olukord on huvitavalt sarnased," kommenteeris professor Lenton uurimistulemusi. "Esimesed loomad muutsid oma maailma enda jaoks ebasobivamaks. Meie, inimesed, teeme praegu täpselt samamoodi," ütles ta.