ERR Novaator uuris, mis muudab nn norra sügelised eriliseks.

Nimele vaatamata ei tekita seda Norrast pärit või eeskätt Skandinaavias elavad sügelislestad. Küll tunnustati koorikulisi sügelisi seal 1848. aastal esimest korda haiguse erivormina.

Sügeliste all kannatav patsient põdes ühtlasi leeprat ehk pidalitõbe. Seni läbiviidud uuringute kohaselt pole koorikulisi sügelisi põhjustavad lestad tavapärasest nakkavamad.

Vormi avaldumist seostatakse immuunsüsteemi nõrgenemisega või seda põhjustavate haigustega. Riskitegurid on näiteks alatoitumine, lümfoom ja kaugelearenud HIV-nakkus.