Mis elu see on 130 vulkaani otsas? Soojus tasuta käes, tefrat ja tahma aga nii et tapab

 (4)

Kokku on Islandil ligemale 130 vulkaani, millest 18 on pursanud ajal, mil inimesed saarel elanud, ehk siis viimase 1200 aasta jooksul. Island on saar, mis laieneb vulkanismi tulemusel, tema esisele ilmub ja kaob uusi saarekesi vulkaaniliste koonuste kerkides, ning kuigi energiapõuda neil ei ole ja soojus tuleb otse maapõuest, ei ole ükski vulkaan siiski islandlaste sõber.

Islandi aktiivsemad vulkaanid Wikimedia commons

Öræfajökull

Kõrgeim neist on 2110-meetrine Öræfajökull, mis purskas viimati 1727-1728, toona hukkus selle tulemusel kolm inimest. Eriti plahvatuslik oli aga varasem purse, aastal 1362, mil õhku paiskus suurem kogus tefrat - vulkaanipursetega õhku paiskuvat ja maha sadestuvat pudedat setet ja vulkaanilist tuhka. Tuhapilv levis nähtavasti peamiselt Põhja-Euroopa kohale. Vulkaan paikneb mahult Euroopa suurima jääkamaka, 3100 km3 suuruse liustiku Vatnajökull all.

Seotud lood:

Laki

Kõige hirmsam vulkaan sellel saarel on olnud praegu 1725-meetrine Laki, mis purskas viimati kaheksa kuud jutti aastail 1783-1784, paisates suured vesinikfluoriidi ja vääveldioksiidi pilved mitte ainult Islandi, vaid ka mandri-Euroopa peale. Hukkus veerand islandi elanikest ja pool sealsetest loomadest, kuid ka tuhandeid inimesi mujal Euroopas, lisaks rikkus see viljasaagi laiadel aladel Indiani välja. Põhja-Ameerikas langes aga õhutemperatuur mitmeteks aastateks ebatavaliselt madalale.

Katla

Üks kuulsamaid ja kardetumaid vulkaane on kahtlematult 1512-meetrine Katla, mis viimati pursates oktoobris 1918 paiskas välja niivõrd palju vulkaanilist massi, et Islandi lõunarannik nihkus viis kilomeetrit mere poole. Aastail 934-1918 on ta pursanud 16 korda, nüüd on aga oodatav purse juba mitu aastakümmet hilinenud. Rahunemist ei tasu igatahes veel oodata, aastal 2011 nähti mäel jökulhlaupi ehk liustikualust veevoolu, mis viitas, et vulkaan on võibolla jälle pisut pursanud. Katlat katab liustik nimega Mýrdalsjökull.

Hekla

Üks kõige aktiivsematest vulkaanidest Islandil on Hekla, 1491 meetrit kõrge stratovulkaan, mida juba keskajal kutsuti Väravaks Põrgusse. Ta on küll vaid osa umbes 40 kilomeetrit pikast vulkaanideahelikust, vulkaani peamiseks avauseks peetakse 5,5 kilomeetri sügavuseni ulatuvat lõõri nimega Heklugjá. Heklast on ka paiskunud välja palju rohkem vulkaanilist massi kui ühestki teisest vulkaanist maailmas, tuhande aastaga kaheksa kuupkilomeetrit. Viimatine purse, aastal 2000 sai küll ruttu, vähem kui kahe nädalaga otsa.

Eyjafjallajökull

Ja siis terve Euroopa lennuliikluse sassi ajanud 1666-meetrine Eyjafjallajökull, mis purskas 2010. aastal, rikkudes tuhapilvega suurema osa Euroopa ja ka Põhja-Ameerika õhuruumist. Tegelikult selle mäe nimest eyja tähistab saart (ehk Islandit), fjöll tähistab mäge ja jökull liustikku, ehk õigem oleks rääkida Saare mäe liustikust ja selle all toimunud purskest.

Priil soojusel on ka oma positiivseid külgi: