Milliseid haigusi põgenikud võivad Euroopasse tuua?

 (77)
Viimased rongid Saksamaale. Ungari pealinnas Keleti raudteejaamas said sürrlased piletid igatsetud Saksamaale
Viimased rongid Saksamaale. Ungari pealinnas Keleti raudteejaamas said sürrlased piletid igatsetud Saksamaale Foto: Ester Vaitmaa

Põgenike Euroopasse saabumisega seotult on hakatud üha enam rääkima võimalikust nakkushaiguste ja parasiitide levikust, milleks on spetsialistide hinnangul vaja riiklikku strateegiat siia saabuvate inimeste tervisekontrolliks ning vaktsineerimiseks.

Tartu ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar toob põgenikega kaasa tulla võiva haiguse näitena välja malaaria, mis on krooniline haigus ning võib ägenedes välja uuesti lüüa, kirjutab ERR Novaator.

Küllalt suur on aga tõenäosus, et põgenikega tulevad kaasa antibiootikumresistentsed haigustüved, mis tähendab, et neile haigustele antibiootikumid ei mõju.

„Väga resistentsed viimase aja tüved pärinevad kõik arengumaadest,“ nendib Lutsar.

Antibiootikumresistentsed haigused levivad muidugi samuti erinevat moodi ja mitte sugugi ainult põgenikega. Irja Lutsar toob näiteks mõne aasta eest Rootsis levinud New Dehli antibiootikumresistentsuse mutatsiooni, mis oli resistentne.

See tähendab, et need mikroobid on väga resistentsed väga paljudele antibiootikumidele. Samas on sellised näited olnud pigem üksikjuhud.

Antibiootikumresistentsete mikroobide sissetoomine pole aga Lutsari selgitusel sugugi seotud ainult põgenike tulekuga – seda võivad, ja sageli toovadki, kaasa hoopis turismireisil käinud inimesed. Sama kehtib haiguste puhul, mis meil on küll levinud olnud, kuid mida tänu vaktsiinidele ja ravimitele esineb praegu harva.

Seotud lood:

Irja Lutsar toob ühe sellisena välja näiteks leetrid, mille puhang sai Saksamaal alguse just põgenikelaagrist. Praeguseks on seal küll olukord kontrolli alla saadud.

See aga tõstatabki järgmiseks küsimuse vaktsineerimisest. Küllalt tihti pole põgenike puhul võimalik tuvastada kas ja milliseid vaktsiine nad on saanud.

Lutsari sõnul oleks seetõttu tarvis riiklikult välja töötada süsteem vaktsineerimisvajaduse väljaselgitamiseks ning otsustamiseks kes ja kus teeb põgenike lastele vaktsineerimised, et nakkushaiguste levikut tõkestada.

Loe täisteksti saidil ERR Novaator!