Millal inimkeha omandas üldse võime nii hästi alkoholi taluda? (Ahvidega võrreldes, muidugi)

 (19)
Millal inimkeha omandas üldse võime nii hästi alkoholi taluda? (Ahvidega võrreldes, muidugi)
Foto: Wikimedia Commons, kasutaja Dani Lurie

Kas alkoholi ainevahetuse areng kujundas ahvide evolutsiooni?

Inimkehal on võime mõõduka etanoolikogusega toime tulla nii, et see ei tekita olulisi tervisehäireid. Selle eest vastutavad erilised valgud alkoholi dehüdrogenaasid. Seedeelundkonnas alkoholi lagundamist alustavad molekulid on olemas kõikidel ahvidel, kirjutab Novaator.

Siiski pole näiteks leemurite ja paavianite ensüüm nii tõhus kui inimestel esinev molekul. Pikka aega polnud teada, kuidas inimesed endale tõhusama alkoholi dehüdrogenaasi said.

Biokeemikud kahtlustasid, et see võis tekkida alles kümmekond tuhat aastat tagasi, kui meest ja teraviljast hakati kääritatud jooke valmistama.

USA Santa Fe kolledži evolutsioonibioloogide uurimuse kohaselt muutus etanooli lagundav valk tõhusaks juba kümme miljonit aastat tagasi.

Matthew Carrigan koostas koos oma kaastöölistega ligi 30 imetajaliigi etanooli lagundava valgu ehk alkoholi dehüdrogenaasi evolutsioonipuu. Teadlased lõid laboris iidsete valkude koopiad ja katsetasid nende etanooli lagundamisvõimet.

Loe täisteksti saidil Novaator!

Metsakonverents 2019