See aga ei tähenda, et "piimalõuast" meesterahvas — selline, kel korralikku habet ei kasva — oleks rumal või naiselik.

Miks siis mõnede meeste palged ka täiskasvanueas karvadest lagedaks jäävad?

Näokarvakasv sõltub geneetikast. Reeglina hakkavad näokarvad testosterooni mõjul kasvama puberteedieas, ehkki täismehe habet ei kasva noorhärradele enamasti ette enne 20. eluaastate algupoolt.

Juba olemasolevate näokarvade ja testosterooni vaheline vastastiktoime muudab habeme- ja vuntsikarvad ajapikku üha jämedamaks ja tumedamaks.

Võiks arvata, et hea habemekasvuga meeste organismis on testosterooni keskmisest rohkem, kuid tegelikult on enamiku meeste testosteroonitase üsna ühesugune.

Siinkohal tulebki mängu pärilikkus: see, kuidas konkreetse inimese organism testosteroonile reageerib, avaldab muu hulgas mõju habemekasvule.

Tugev tundlikkus testosterooni suhtes tähendab rohkem näokarvu — aga samas soodustab see ka kiilanemist.

Nii et, pehmepõsised mehed, teil pole põhjust nuriseda — te olete kiilaspäisuse eest keskeas paremini kaitstud.

Habeme-ambitsioonidega silelõugadele ei oska me aga soovitada muud kui valehabet.

Ülaloleval fotol: illustreerivat eesmärki täitev laulja CeeLo Green.