Miks mõne suitsetaja kopsud ikkagi terveks jäävad? Põhjus on nüüd leitud

 (44)

Ühendkuningriigi teadlastel õnnestus välja selgitada, miks mõnede inimeste kopsud paistavad eluaegsest tubakasuitsetamisest hoolimata terved olevat. Rohkem kui 50 000 katsealust hõlmanud analüüs näitas, et kasulikud DNA-mutatsioonid võivad kopsude tööd soodustada ja suitsetamise eluohtlikke mõjusid pärssida.

Seotud lood:

Ühendkuningriigi meditsiiniuuringute nõukogusse kuuluvad arstid avaldasid lootust, et avastus toob kaasa hingamisteede talitlust soodustavate uute ravimite väljatöötamise.

Paljudel, aga mitte kõigil suitsetajatel kujuneb välja mõni kopsuhaigus. Seda juhtub aga ka inimestega, kes elu sees sigaretti puudutanudki pole. Uurijad analüüsisid tohutut hulka tervise- ja geeniandmeid, mida on vabatahtlikelt loovutajatelt kogutud riikliku projekti Biobank raames.

Teadlased keskendusid diagnoosidele, mis mahuvad ühisnimetajate „kroonilised obstruktiivsed kopsuhaigused“ ja „alumiste hingamisteede kroonilised haigused“ (ingl COPD, Chronic Obstructive Pulmonary Disease) alla. Neid tõbesid, nt kroonilist bronhiiti, astmat ja emfüseemi iseloomustavad kähisev hingamine, köhimine ja sagedased põletikud rinnus. Ühendkuningriigis arvatakse krooniliste kopsuhaiguste all kannatavat kolm miljonit inimest.

Suitsetajate ja mittesuitsetajate, nagu ka krooniliste hingamistee-haiguste põdejate ja mittepõdejate andmete võrdlemisel selgus, et üks DNA lõik seondub väiksema haigestumisriskiga. Nii oli „heade geenidega“ suitsetajate tõenäosus mõnd kroonilist obstruktiivset hingamisteede haigust põdeda väiksem kui „halbade geenidega“ uuringualustel.

Üks uurijaist, Leicesteri ülikooli professor Martin Tobin nentis, et geenid paistavad mõjutavat seda, kuidas kopsud kasvavad ja vigastustele reageerivad.

Teadlased avastasid geneetilisest koodist ka lõike, mida suitsetajatel esines sagedamini kui mittesuitsetajatel. Eeldatavasti juhivad need geenid aju tööd ja mõjutavat inimese altidust nikotiinisõltuvusele, ehkki taoline järeldus nõuab veel täiendavat kinnitamist.

Mis on kroonilised obstruktiivsed kopsuhaigused?

Kroonilised obstruktiivsed kopsuhaigused (rahvusvahelises haiguste registris koodidega J40–J44 ja J47 tähistatud tervisehäired) on progresseeruva loomuga haigused, mis takistavad hingamist (s.t, on „obstruktiivsed“). „Progresseeruv“ tähendab, et haigus läheb ajapikku aiva hullemaks. Alumiste hingamisteede kroonilised tõved võivad põhjustada köhimist, mille käigus tekib palju röga, kähisevat hingamist, õhupuudust, pitsitustunnet rinnus ja muid ebameeldivusi.

Krooniliste obstruktiivsete kopsuhaiguste peamiseks põhjustajaks on sigarettide suitsetamine. Enamik haiguste põdejaist on praegused või endised suitsetajad. Krooniliste kopsuhaiguste kujunemist võib samuti soodustada pikaajaline kokkupuutumine muude kopse ärritavate teguritega, nt reostuse, keemiliste aurude ja tolmuga.