Miks Antarktika merejää kasvab, samas kui Arktika merejää taandub?

 (47)

Arktiline merejää on 2014. aastal jätkanud pikaajalist kängumist. Samal ajal on merejää teisel pool maakera hoopis vastupidi käitunud. Miks see nii on?

Maa põhjapoolkeral kahanes arktilise merejää ulatus 2014. suvel jätkuvalt. Aasta miinimum-ulatuse saavutas jääkate 17. septembril. Satelliitvaatluste andmeil oli jääkatte tänavusuvine ulatus väiksuselt kuuendal kohal. Samal ajal ilmnes aga lõunapoolkeral pooluse ümbruses sootuks teistsugune tendents — talvise merejää kasvamine, vahendab EarthSky News.

Keegi ei tea veel, kas Antarktika merejää on tänavuse maksimumi saavutanud, kuid rekordeid on see igatahes juba purustanud. Pärast 19. septembrit on jää viie päeva keskmine ulatus esimest korda nüüdisaegsete satelliitandmete kogumise ajaloos ületanud 20 miljoni ruutkilomeetri piiri, kinnitab USA riiklik lume- ja jääandmete keskus NSIDC.

Mis siis õigupoolest toimub? Kui kliima globaalselt soojeneb, kas ei peaks siis jääkate Maa mõlemal poolusel taanduma sama kiiresti? Vastus on, et sugugi mitte. Pole mingit põhjust eeldada, et merejää Maa poolustel kahaneb ühesuguses tempos. Samuti leidub täiesti mõistlikke selgitusi tõsiasjale, et Maa üldise soojenemise tingimustes Antarktika merejää ometi kasvab.

Seotud lood:

Arktika kujutab endast mandritest ümbritsetud ookeani. Antarktika on seevastu manner, mida ümbritsevad ookeanid. Ainuüksi tollest faktist piisab mõistmiseks, et nois maailma piirkondades mõjutavad merejää moodustumist ja merejää sulamist erilaadsed meteoroloogilised protsessid.

Krüosfääri-uurija (ehk jäätunud veele spetsialiseerunud teadlane) Nathan Kurtz töötab NASA Goddardi kosmoselennunduskeskuses. Möödunud nädalal mainis ta NASA veebilehel Earth Observatory, et Antarktika merejää ei kasva Arktika merejää kahanemisega võrdväärses tempos. „Merejää laienemise üldine tendents Antarktikas katab vaid ühe kolmandiku Arktika merejää taandumise määrast,“ kirjutas Kurtz.

Eric Holthaus on meteoroloog, kes peab veebižurnaalis Slate blogi nimega Future Tense. 18. septembril tutvustas Holthaus põhjalikult tegureid, mis põhjustavad merejää kasvu Lõunapooluse ümbruses. Tema osutusel on oluline teha vahet Antarktika merejää ja Antarktika mandrijää vahel.

„Kuna merejää ujub ookeani pinnal, ei mõjuta selle kasvamine ega ka sulamine merevee tasemeid maailmas,“ kirjutas Holthaus. „Antarktika mandrijää aga aitab merevee taseme tõusule kaasa ning kahaneb praegu rekordilises tempos. Üsna hirmutav tänavu ilmunud uurimus näitas koguni, et Lääne-Antarktikas on üks võtmetähtsaid jääliustikke hakanud pöördumatult, ehkki väga aeglaselt kokku varisema, millel on rängad tagajärjed rannikulinnadele kogu maailmas.

Möödunud kuul ilmunud jätku-uurimus nihutas Antarktika liustike sulamise mõjude ülempiiri esmakordselt aega, mis kattub meie laste elueaga.“

  •  Ühe teooria kohaselt suudab soojem ookeanivesi tõhusamalt sulatada Antarktika mandrijää-liustikkude merre küündivaid „keeli“. Sellest johtuv ülemäärase magevee juurdevool kergitab ümbritseva soolvee jäätumispunkti, võimaldades tekkida üha suuremal hulgal merejääl.
  •  Teine teooria postuleerib, et Antarktika ümber puhuvad tuuled üha tugevnevad — osaliselt osoonikihi auklikkuse tõttu —, tõugates jääd mandrist üha kaugemale ja võimaldades Antarktika jäisele rannikule lähemal moodustuda uuel jääl.
  •  Kolmas teooria sedastab, et kuna soojem õhk hõlmab rohkem veeauru, sajab Lõuna-Jäämere kohal tõenäoliselt rohkem vihma ja lund. Ka see võib ookeanivee soolsust pinna lähedal alandada ja merejää kasvu soodustada.