Teadlased uurisid Mariaani süviku ligidal olevat punkti, kus Vaikse ookeani laam Filipiini laama alla sukeldub. Uurimistulemuste põhjal suudetigi hinnata, kui palju vett koos laamaga ookeanist kaduma läheb, vahendab Live Science.

Uurimistulemused on ülitähtsad, kuna võimaldavad paremini mõista maakoore all olevat vett. Selline sügaval peituv vesi on oluline tegur magma tekkimisel, kuid peale selle tekitab see ka maavärinaid ja mõjutab muid laamtektoonikaga seotud nähtusi.

Laamade põrkumine ja sellega kaasnev "sukeldumine" ehk ühe laama teise alla liikumine on siiani ainus teadaolev võimalus, kuidas vesi sügavale Maa sisse jõuab, kuid siiani ei teatud, kui suurtest veehulkadest jutt käib. "Enne seda uuringut teadis iga teadlane, et sukelduv laam viib endaga kaasa ka mingi hulga vett," ütles uurimisrühma juht Chen Cai Live Science'ile. "Nad lihtsalt ei teadnud, palju seda vett täpselt on."

Teadlased kasutasid nähtuse uurimiseks seismilisi sensoreid, mis tuvastavad maavärinaid ning asuvad 11 kilomeetri sügavusel, Maa sügavaima paiga, Mariaani süviku ümbruses. Uurimismeeskond jälgis seismiliste lainete aktiivsust - kui nende liikumiskiirus vähenes, andis see märku, et vesi on jõudnud kaljulõhedesse ning seega leidnud oma tee maakoore alla.

Cai sõnul jälgiti lainete aeglustumise kiirust kuni 18 kilomeetri sügavusele ning kasutades leitud liikumiskiirusi ja teadmisi Maa pinna all olevatest temperatuuridest ja rõhkudest, arvutati välja, et sellised laamade sukeldumispiirkonnad imevad Maa sisemusse iga miljoni aastaga kolm miljardit teragrammi vett. Üks teragramm omakorda on miljard kilogrammi.

See tohutu hulk omakorda tekitab küsimusi. Nimelt peaks kogu vesi, mis Maa pinna alla liigub ka sealt uuesti välja tulema. Hetkeseisuga on aga sisseimetava vee hulk märkimisväärselt suurem kui vulkaanidest uuesti pinnale tuleva vee hulk. Uurimisrühma sõnul näitab see, et tegelikult ei ole teadlastel Maa põues toimuvatest protsessidest veel aimugi. "See valdkond vajab veel hulgaliselt uurimist," ütles Cai.