Masone labürint - maailma suurim labürint, kus inimene võiks ära eksida
Enam kui 80 000 ruutmeetrit, sellele alale ehitati maailma suurim labürint, et täita selle rajaja kunagist lubadust. Masone labürint rajati Itaalias Fontanellato väikelinna lähistele, selle keskmeks on väike püramiid ja peamiseks taimestikuks bambusevõsa.
Franco Maria Ricci (s 1937) on tuntud kui kunstikoguja, raamatusõber ja kunstiajakirja FMR väljaandja, kes 1977. aastal võõrustas Argentina kirjanikku Jorge Luis Borges't. Vesteldes labürintidest, kui metafoorist inimese seisundi kohta Borgesi kirjutistes, lubas Ricci kunagi valmis saada maailma suurima labürindi. Niisiis, 1998. aastal müüs ta oma kirjastuse maha ja asus lubadust ellu viima, peamine töö labürindi rajamisel sai tehtud aastail 2005-2015 ja nüüd, Milano maailmanäituse aastal, saab seda ka juba laiale avalikkusele esitleda.
"Labürindis ekslemine on väga isiklik kogemus. Mõne jaoks on see lausa äärmuslik seiklus ja nad keelduvad uurimast kaarti ja küsima nõu teistelt, et ise seal ekseldes leida puhkust ja inspiratsiooni," kommenteeris Ricci väljaandele Smithsonian.com.
Valmis saades võttis Masone labürint ka suurima labürindi tiitli maailmas endale, seni Hawaiil seda tiitlit hoidnud Dole'i ananassiaia labürindilt. Masone labürindi tarbeks kasvatati 200 000 bambusetaime, mis Ricci sõnul on ka kõige kiiremini kasvavaid taimi maailmas ning kuna ta tahtis labürindiga oma eluajal valmis saada, oli see taim ka loogilisim lahendus.
Labürindi keskel on 1997-ruutmeetrine keskväljak - piazza, mille keskel on väiksesse püramiidi ehitatud kabel. Galeriina piazza ümber on välja pandud Ricci kunstikogu teoseid, kompleksi juurde kuulub ka kõrval olev raamatukoguhoone, kus on välja pandud üliharuldasi tüpograafiaraamatuid, nagu täielik kataloog Ricci kirjastuse väljaannetest.
Kuldse püramiidi kujuline kabel peaks olema ideaalseks kohaks abielluda, labürindis ja selle keskel on peetud ka suurejoonelisi vastuvõtte. Ennekõike aga, Ricci tahtis siiski rajada koha, kus inimestel on võimalik ära eksida.
Temale olid abiks arhitektid Pier Carlo Bontempi ja Davide Dutto, kes vastavalt projekteerisid hooned ja pargi geomeetria, viimase aluseks on roomlaste stiilis täisnurgad ja kaheksanurkne tähekujund, mida nähtud näiteks 15. sajandil Filarete arhitektuurikäsitluses ja ka linnaehitusel Itaalias.
Antiikmütoloogiast teame Minose labürinti Kreetal, kus elava Minotaurose eest põgenemiseks oli Theseusel vaja appi Ariadne lõngakera ja kust selle kavandaja Daidalos koos poja Ikarosega lennates lahkusid. Kreeta labürindi aluseks oli seitse spiraali, samas kui roomlased hakkasid rajama täisnurkseid ja veerandikeks jagatud labürinte. Läbi kesk- ja uusaja on labürinte rajatud, tegemist oli ka olulise elemendiga aadlilosside aedade kavandamisel, ning labürindivaimustus pole tänaseni kadunud.
