2015. aasta juulis seirasid USA riikliku ookeani- ja atmosfääriseire ameti NOAA uurijad koostöös Orsegoni osariikliku ülikooli ning USA merepiirivalve ja -päästeametiga (ingl United States Coast Guard) kolm nädalat järjest keskkonnahelisid Mariaani süvikus, mis kujutab endast teadupärast sügavaimat punkti maailmamere põhjas u 11 kilomeetri sügavuses, vahendab Red Orbit.

Projekti eesmärgiks oli välja selgitada piirkonnas valitseva keskkonnamüra lähtenivoo, kuna teadlased pole kindlad, kuidas inimeste tekitatud helid, mille tugevus on viimastel kümnenditel ühtlaselt kasvanud, võivad mõjutada mereloomi nagu vaalad, delfiinid ja mõned kalad, kes kasutavad heli suhtlemiseks, navigeerimiseks ja toidu hankimiseks.

"Selles sügavuses on rõhk tohutu," märkis uuringu läbiviimises osalenud Oregoni ülikooli ookeanitehnika insener Haru Matsumoto. "Pidime hüdrofoni ankurdussüsteemi langetama läbi vee kiirusega mitte rohkem kui viis meetrit sekundis, et keraamiline hüdrofon kiire rõhumuutuse tagajärjel ei puruneks."

Veerõhk Vaikses ookeanis paikneva Mariaani süviku põhjas küündib 1086 baarini, mis on rohkem kui tuhat korda kõrgem atmosfääri standardrõhust merepinna kõrgusel.

Pärast hüdrofoni vettelaskimist Guami saare juures tegutsevalt merevalvekutrilt Sequoia mullu juulis takistasid aluste töögraafikud ja taifuunid teadlastel mäluseadet esialgu kavandatud ajal koos salvestatud andmetega pinnale toomast. Seadeldis pidi ookeani sügavaimas punktis kannatlikult ootama novembrikuuni.

Heliuuringu tulemused olid üsna üllatavad.

"Võiks arvata, et ookeani sügavaim punkt on ka üks vaiksemaid piirkondi planeedil Maa," osutas NOAA uurija, projekti juhtinud teadlane Robert Dziak. "Ometi on müra seal peaaegu lakkamatu. Salvestatud keskkonnamüras annavad tooni lähemal ja kaugemal aset leidvad maavärinad, kiusvaalade huiked ning üks neljanda kategooria taifuun, mis juhtus samal ajal merepinnal möllama."