Lõuna-Korea teadlased usuvad, et suudavad Siberi igijääst välja kaevatud mammuti harukordselt hästi säilinud DNA baasil ürgse londilise n-ö ellu äratada, vahendab The Daily Telegraph.

Projektiga tegeleva Lõuna-Korea biotehnika-ettevõtte Sooam geneetik Insung Hwang teatas eelmisel nädalal, et tema töörühm peab mammuti kloonimist vereproovide baasil saavutatavaks eesmärgiks. Paljud teadlased on aga väljasurnud liigi taaselustamisele vastu.

Londonis tegutseva Ühendkuningriigi riikliku loodusloomuuseumi paleobioloog ja mammutispetsialist dr Tori Herridge nimetas hetke, mil ta esmakordselt kõnealuse mammuti säilmetega n-ö silmitsi seisis, üheks oma elu kõige uskumatumaks kogemuseks.

Ometi leiab dr Herridge, et kloonimisprotsess oleks julm ning et elava ja hingava mammuti loomise hüved ei kaalu üles eetilisi probleeme. Ta usub, et surrogaatemaks tuleks valida elevant, kes kannaks mammutiloodet 22 kuud ainult selleks, et tuua ilmale olend, kes võib peatselt surra või poegimise käigus asendusema vigastada.

Vastsündinud mammutile omistataks tõenäoliselt otsekohe ohustatud liigi staatus ning ta peaks kohanema nii nüüdisaegsete keskkondadega kui ka eluga vangistuses. Uurija osutusel olid mammutid olemuselt seltsingulise eluviisiga loomad, mis tähendab, et kloonitud mammutipoja elu kujuneks tõenäoliselt väga üksildaseks.

Lõuna-Korea töörühm arvestab võimalusega, et igasugune kloonimiskatse kujuneb tõenäoliselt aastatepikkuseks protsessiks ning möönab, et praegu pole veel selge, kas hüüdnimega Buttercup ristitud mammutikorjuselt kogutud vererakkudest elusa klooni loomiseks piisab.

Väike-Ljahhovi (vn Малый Ляховский) saarelt 2013. aasta mais leitud Buttercupil on hästi säilinud kolm jalga, suurem osa kehast ning osa peast ja londist.

Teadlased on juba välja selgitanud, et loom elas umbes 40 000 aastat tagasi, tõi ilmale umbes kaheksa poega ja oli surres umbes 50 aastane. Buttercup on kasvult aasia elevandi mõõtu, s.t oluliselt väiksem kui suurem osa kuulsa väljasurnud londiliste seltsi seni leitud esindajad.