Thismia neptunis on nii haruldane, et sellele ei oskagi eestikeelset vastet öelda. Esimest korda avastas selle aastal 1866 Lääne-Malaisias Gunung Matangis ekspeditsioonil olnud Itaalia botaanik Odoardo Beccari. Ta pani paar aastat hiljem taimele nime, joonistas üles ja kategoriseeris ära, kuid pärast seda pole keegi teadaolevalt Thismia neptunis't näinud, vahendab IflScience.

Seda kuni 2018. aasta jaanuarini, kui grupp Tšehhi taimeuuringute keskuse teadlasi olid uurimas sama regiooni vihmametsasid ja kogemata taime õitele kesest lehepuru peale sattusid. Tõsi, sellel hetkel ei teadnud nad, kui erilise avastuse olid just teinud. Aga nad olid esimesed inimesed üle 150 aasta, kes Thismia neptunis't pildistasid ja leiust ajakirjas Phototaxa teada andsid.

Sellele, miks üle 150 aasta on arvatud, et see taim on välja surnud, on üsnagi lihtne selgitus. Nimelt kasvab Thismia neptunis peamiselt maa all ja päikesevalguse kätte satub vaid siis, kui tal õied puhkevad.

Ta kuulub mükoheterotoofide hulka, mis tähendab, et neil puudub vajadus päikese järgi, sest nad ei sisalda klorofülli ning neis ei toimu fotosünteesi. Neid võib pidada hoopis parasiitideks, mis saavad toitaineid seente mükoriisavõrgustikest, mis omakorda elavad sümbioosis mitmesuguste maapealsete taimedega.

Selline kummaline ja haruldane ilmaime tuli siis taas nähtavale. Küllap pakub see botaanikutele avastamisrõõmu veel kauemaks kui järgmised 150 aastat.

Itaalia botaaniku Odoardo Beccari joonistus värskelt avastatud taimeliigist.