Enamgi veel, viimased sadakond aastat on maailma keeleteaduses laialt valitsenud arusaam, et sõnad on lõppkokkuvõttes ikkagi täiesti suvalised häälikujadad ja see, mis mõistet mingi häälikujada tähistab, on lõppkokkuvõttes puhtalt sattumuse asi.

Mõningast ettevaatust selle seisukoha suhtes võib tuua see, kui sagedasti on ''Eesti keele etümoloogiasõnastikus'' kasutatud sõnatüve võimalikul päritolule viidates väljendit ''häälikuliselt ajendatud tüvi'', justkui oleks asjade ja häälikute vahel mingi olemuslik seos, mille on ära tabanud meie esivanemate kõrv ja suu.

Kuid nüüd on rühm keeleteadlasi, informaatikuid ja füüsikuid eesotsas psühholoog Morten Christianseniga New Yorgist Cornelli ülikoolist ja Taanist Arhusi ülikoolist analüüsinud suurt hulka maailma keeli ja jõudnud järeldusele, et statistiliselt sisaldavad väga paljud sõnad eri keeltes ühtesid ja samu häälikuid.
Loe edasi siit