Maailm on näljas, samas rändab veerand toidust põllult otse prügikasti

On selge, et osa maailma elab liiga hästi, heaoluga on kaasnenud ülekaalulisus, lausa rasvumine, mis vaevab ennekõike nn esimest maailma. Nn kolmandas maailmas näeb aga nälga 868 miljonit inimest. Ja selle keskele sajab nüüd maha uudis ÜRO raportist, mille kohaselt koguni veerand maailmas toidetud toidust jõuab otse prügikasti, selle asemel, et leida tee nälgiva maailmaosa toidulauale.

Igal aastal jõuab prügikasti 1,3 miljardit tonni toiduaineid, ning selline ületoodang ei tähista mitte ainult majanduslikku altminekut, vaid ka parajat keskkonnakahju, kirjutab Spiegel. ÜRO on võtnud sihiks siiski toiduainete raiskamist 2020. aastaks oluliselt vähendada.

Nii kasvatatakse 28 protsendil kogu maailma põllumaast toiduaineid, mis mitte kunagi toidulauale ei jõua. Prügikasti visatakse otse 565 miljardi euro jagu toiduaineid, ning see arv isegi ei sisalda kalatööstuse heitmeid. Näiteks Saksamaal viskab kodanik keskmiselt ära 82 kilogrammi toiduaineid aastas.

Prügikastitoidu tootmisele kulub globaalselt aastas 250 kuupkilomeetrit vett, õhku paiskub aga selle juures 3,3 miljardit tonni süsihappegaasi. Ja 54 protsenti sellest ära visatavast toidust läheb raisku juba tootmise käigus, ülejäänu läheb kirja selge ületoodanguna.

Nälga nägi ÜRO andmetel 1992. aastal miljard inimest ehk 19 protsenti maailmast. Tänaseks on nälgiva elanikkonna hulk vähenenud 868 miljonini, ehk 12 protsendini, mis viitab siiski tõsistele edusammudele nälja vähendamisel.

Edusammidest ülekaalulisuse vähendamisel aga rääkida ei saa. Alates 1980. aastast on ülekaaluliste hulk maailmas kahekordistunud, 2008. aasta andmetel oli maailmas 1,4 miljardit ülekaalulist inimest. Liiga hea elu on muutunud juba suuremaks ohuks maailma tervishoiule kui nälg ja viletsus.