Maa kliima minevikust kumab selle tulevik
Temperatuur kerkib hoogsalt, CO2 kuhjub atmosfääris ja tõusev maailmamere vee tase ähvardab suurlinnad üle ujutada. Maa kliima muutub – mitte aga esimest korda. Oma ajaloos on Maa läbi teinud mitu kliimakriisi. Nüüd kasutavad teadlased minevikku kristallkuulina, mis võib näidata meile meie enda tulevikku.
Praegu on Maa kliima teatavas mõttes nullpunktis. Kuigi õhku paisatava CO2 hulk suureneb ning Maa keskmine temperatuur ja merevee tase tõusevad muret tekitava kiirusega, on need kolm näitajat tegelikult viimase 600 miljoni aasta madalaimal tasemel. Me seisame siiski kliimakriisi lävel, sest mitte kunagi ei ole need kolm näitajat üheskoos maksimumini jõudnud. Nüüd on üles kerkinud küsimus, mis juhtub siis, kui areng toimuks teises suunas?
Enamik teadlasi on ühel nõul, et kliimamuutus, mida praegu kogeme, on saanud alguse atmosfääri suurest CO2 sisaldusest, mis tõstab temperatuuri, paneb sulama poolused ja tõstab seeläbi merevee taset. Nii pööratakse fauna ja floora elutingimused pea peale ja merevesi ujutab üle suurlinna, mistõttu jäävad miljonid inimesed koduta.
Viimaste miljonite aastate jooksul on CO2 kogus, temperatuuri ja merevee taseme kõikumised mõjutanud loomi ja taimi suurel määral. Mõnel puhul on vallandunud ka massiline väljasuremine. Seepärast vaatavad kliimateadlased nüüd tagasi nendele ajastutele Maa ajaloos, mis sarnanesid omadustelt praegusega, et saada ettekujutus Maa võimalikust tulevikust ja takistada asjade sama halvasti minemist.
Maa keskmine temperatuur püsis peaaegu 10 000 aastat väga ühtlasena. 1900. aastast alates aga juhtus midagi. Ainult 100 aastaga tõusis keskmine temperatuur eeskätt tööstuse arengu mõjul ühe kraadi võrra ja sel sajandil oodatakse veel ühe-kahekraadist tõusu. Loodetavasti õnnestub edasist temperatuuritõusu takistada, ent halvima võimaliku stsenaariumi kohaselt võib temperatuur aastaks 2300 tõusta kuni seitsme kraadi võrra. See tähendab, et Maa keskmine temperatuur on 22 °C. Niivõrd kiire tõus on täiesti enneolematu.
Varasemad temperatuurikõikumised on Maal toimunud alati tasapisi mitme miljoni aasta jooksul. On üks erand – see oli umbes 55,5 miljonit aastat tagasi ja seda ajastut nimetatakse paleotseeni-eotseeni termiliseks maksimumiks (PETM). Sellal tõusis keskmine temperatuur kaheksa kraadi ainult 20 000 aasta jooksul, lõpetades temperatuuril 25,5 °C – see on 11 kraadi soojem kui praegu. Selle temperatuuritõusu põhjustas tõenäoliselt kasvuhoonegaasi metaani vabanemine merepõhjast.
