Niisiis, mis saaks, kui inimkond mingil põhjusel lihtsalt haihtuks? Veebisait Mind Warehouse on koostanud National Geographicu videomaterjalide abiga lummava loo.

Paari esimese tunni pärast jääks suurem osa planeedist pimedaks, kuna suurem osa fossiilkütustel töötavaid elektrijaamu ei saaks inimesteta töötada. Päikeseenergiajaamade paneelid kattuksid tolmuga ja ka need lõpetaksid töö. Ainsana töötaksid edasi hüdroelektrijaamad.
Kaks-kolm päeva hiljem upuks suurem osa metroosüsteeme, kuna veepumbad lõpetaksid töö.

Pärast kümmet päeva hakkaksid nälga surema uste taha suletud koduloomad ning lautadesse suletud kariloomad ja –linnud, sealhulgas miljardid kanad ja miljonid lehmad. Suured koerad, kes elaksid õues või suudaksid end kodudest välja murda, hakkaksid teisi loomi karjadena küttima, sealhulgas väiksemaid tõukoeri.

Kuu hiljem oleks tuumajaamade jahutusvesi täielikult aurustunud ning järgneksid tuumakatastroofid mitmel pool maailmas, mis oleksid võrreldamatult tugevamad Tšernobõli ja Fukushima omadest. Ent planeet suudaks siiski nende katastroofidega hakkama saada.
Aasta pärast inimeste kadumist hakkaksid taevast alla pudenema kummalised langevad tähed – satelliidid, mis oma orbiidilt alla kukuvad.

Kakskümmend viis aastat hiljem oleks kolm neljandikku tühjadest linnadest taimestikuga kaetud ja paljud suurlinnad oleksid mattunud liiva alla. Õhk muutuks meieta märksa puhtamaks ning nähtavus linnades paraneks.

Kolmesaja aasta järel hakkaksid metallkonstruktsioonid järgi andma. Kokku ei variseks mitte ainult Eiffeli torn, vaid ka paljud terasbetoonist ehitatud pilvelõhkujad.

10 000 aastat hiljem meenutaksid meid vaid mõned kiviehitised - näiteks Giza püramiidid ja Suur Hiina müür.

Viiskümmend miljonit aastat hiljem meenutaks meid veel vaid plastpudelid ja klaasikillud. Veel viiskümmend miljonit aastat edasi ja ka need oleks kadunud.