Lugeja küsib: miks on CO2 kõige tähtsam kliimagaas?

 (72)
Lugeja küsib: miks on CO2 kõige tähtsam kliimagaas?
Unsplash / Markus Spiske

CO2 ehk süsinikdioksiid on olulisim kliimagaas ja teisenduste ekvivalent: selle õhku paiskamise vähendamine on üks olulisemaid eesmärke kliimasoojenemise peatamisel. Getlyn Denks, KeM kliimaosakonna juhataja selgitab, milles seisneb CO2 olulisus kasvuhoonegaaside seas.

1992. aastal sõlmiti Rio de Janeiros 150 riigi osalusel ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon. Põhiliseks sihiks seatigi kasvuhoonegaaside koguse piiramine tasemele, mis ei põhjustaks ohtlikke inimtekkelisi kliimamuutuseid.

ÜRO konventsioon jõustus 21. detsembril 1993. aastal, kui 50 riiki oli selle ratifitseerinud. Eesti ratifitseeris konventsiooni 27. juulil 1994. aastal.

Konventsiooni põhieesmärk oli stabiliseerida kasvuhoonegaaside heitkoguste tase aastaks 2000 samale tasemele, mis oli 1990. aastal.

Nii ÜRO raamkonventsioon kui ka sellele järgnenud rahusvahelised kokkulepped (Kyoto protokoll ja Pariisi kokkulepe) käsitlevad kuue peamise kasvuhoonegaasi piiramist: CO2 - süsinikdioksiid, CH4 - metaan, N2O - dilämmastikoksiid, HFC-d - fluorosüsivesinikud, PFC-d - perfluorosüsivesinikud, SF6 - väävelheksafluoriid.

Seotud lood:

Globaalselt moodustavad süsinikdioksiidi heitkogused kõikidest inimtekkelistest kasvuhoonegaasidest valdava osa - CO2 mõju kliimale hinnatakse muudest teguritest oluliselt suuremaks.

CO2 püsib atmosfääris kauem kui ükski teine kliimagaas: kui CH4 emissioon lahtub umbes kümne, N2O saja aastaga siis 40% CO2-st on alles veel ka 40 aasta pärast ja 20% tuhande aasta pärast ning kümnendikul võtab 10 000 aastat aega, et lahtuda. Teisisõnu, "kuumalõksud", mida täna transpordist või tööstusest õhku paiskame, mõjutavad ka meie lastelaste lastelastelaste elu.

Selleks, et erinevate kasvuhoonegaaside mõju omavahel võrrelda, arvestatakse kõik kasvuhoonegaasid ümber CO2 ekvivalentidesse, kasutades gaasi globaalse soojendamise potentsiaali.

CO2 ekvivalent - üks tonn CO2 või sellega samaväärse globaalse soojenemise teguriga kogus mistahes muud Kyoto protokolli lisas A loetletud kasvuhoonegaasi.

Potentsiaal näitab, mitu korda on kasvuhoonegaasi üks molekul soojuse tagasipeegeldamise võimelt efektiivsem kui süsinikdioksiidi molekul.

Näiteks metaani (CH4) suhteline kasvuhooneefekti tekitav mõju on 25 korda suurem kui süsinikdioksiidil ehk siis 1 kg metaaniheidet on võrdne 25 kg süsinikdioksiidi heitkoguse mõjuga.

Meie riiklikes kasvuhoonegaaside aruannetes ning mitmetes muudes allikates esitataksegi heitkoguste andmeid CO2 ekvivalentidena. Lugedes tasubki meeles pidada, et CO2 ekvivalent võib tähistada ka mõnda teist kasvuhoonegaasi.

Loe siit Mihkel Kanguri lugu kliimamuutustega toimetulemisest