3.3 miljonit hektarit põlevat maastikku Siberis ei ütle esialgu justkui midagi. See on üks number paljude numbrite seas. See number läheb aga paremini konteksti, kui võtta siia kõrvale Belgia riigi pindala - 3.05 miljonit hektarit.

Seega on Siberi tulekahju nii suur, nagu põleks terve Belgia riik ja natukene Hollandit ka. Ja tuli levib, sest Venemaa ametivõimude hinnangul ei ole nende kustutamine kuluefektiivne.

Mingites piirkondades ei ole juba mitmeid päevi päikest nähtud, sest kõik on mattunud tossu sisse. Kõige rohkem kahju on aga metsadest ja metsloomadest - viimaste elu on inimene niikuinii põrguks muutnud, nüüd viimistleb põrguliku olemise ka põrgukuumus loomade kodus.

Tulekahjude peamiseks põhjuseks peetakse kliimamuutust, mille tõttu on Arktika temperatuur kõvasti kerkinud. Mõnedel andmetel on seal lausa 10 kraadi tavalisest keskmisest kõrgem temperatuur. See lasebki tulekahjudel möllata.