Ja teada on, et lendorava kõige suuremad looduslikud vaenlased ongi justnimelt metsnugised ja kakulised. „Osoon“ käis uurimas lendorava seiret ning toob välja õige mitu asja, mida lendorava säästmiseks tuleks ette võtta, kirjutab ERR Novaator.

Lendorava seiret on tehtud 1990ndate keskpaigast. See põhineb kevadel, alates lumesulamise ajast kuni taimestiku intensiivse kasvamise alguseni, lendorava väljaheidete leidmisel.

Kuigi algaastate andmed pole praegustega metoodika muutumise tõttu päris üks-üheselt võrreldavad, on selge, et lendorava üldlevila on Eestis väga tugevalt vähenenud.

Viimasel kümnel aastal ei ole enam lendorava tegevusjälgi leitud Rapla-, Pärnu- ega Harjumaalt. Viimase viie aastaga on oluliselt vähenenud ka lendorava asustatud leiukohtade arv Lääne-Virumaal.

Intensiivsed metsaraied koondab ka kiskjad nendesse vanadesse metsatükkidesse, kus lendorav võib langeda nende kiskjate saagiks.