Soomes viibis mainitud itaallane juunis ja teadaolevalt reisis sealt edasi laevaga Tallinna, teatab Helsingin Sanomat. Soome meediasse jõudis see info küll alles nüüd, kui ilmus juba vastav raport ajakirjas Eurosurveillance.

Kuigi leetrid on ohtlik nakkushaigus, mis võib lõppeda ka surmaga, tuleb tänapäeval seda siiski suhteliselt harva ette. Eestis on leetriepideemiad olnud aastatel 1965–1966 (haigusjuhtude arv 42 665 ja surmajuhtude arv 3) ning aastail 1981–1982 (haigusjuhtude arv 9485 ja surmajuhtude arv 0). 2015. aastal tuvastati leetritega nakatumist neljal patsiendil Eestis.

Soomes polnud leetreid (s k tuhkarokko) tuvastatud juba 1998. aastast alates, sest peaaegu kogu elanikkond on nende vastu vaktsineeritud. Kuid eriti viimastel aastatel on paljud vanemad hakanud aktiivselt keelduma laste vaktsineerimisest ja tulemus on nüüd käes.

Itaallane saabus Soome 11. juunil ja sõitis rongiga suvelaagrisse Ida-Savo maakonnas. Seal ilmnes tal palavik ja hiljem lööve. Jaanipäeva eel viidi mees haiglasse, kuid kuna ta väitis, et on vaktsineeritud leetrite vastu, lasti ta tagasi laagrisse, päev pärast jaanipäeva sõitis mees aga rongiga Helsingisse ja edasi laevaga Tallinna, kust lendas 26. juunil edasi Itaaliasse.

Laagris puutus temaga kokku 200 last ja noorukit seitsmest eri riigist, haiglas 50 inimest, kahel rongiretkel kokku 700 inimest ja laevas veel ligemale 950 inimest. Leetrid on aga kergelt nakkav haigus, mis võib külge hakata isegi siis, kui astuda samasse ruumi paar tundi pärast viirusekandjat.

Laagris saigi temalt nakkuse viis isikut, augustis on ilmnenud Soomes aga veel neli leetrijuhtu, nüüd juba inimestel, kes naasnud reisilt Itaaliasse.

Sel aastal on enneolematult palju leetrijuhtumeid kirja pandud Prantsusmaal, Saksamaal, tõeline massiepideemia on aga lahti Rumeenias - 6500 haigestunut, neist 38 surnud.

  • "Leetrid on äge, enamasti lapseeas põetav nakkushaigus, mille põhjustajaks on paramüksoviirus. Haigus levib peamiselt piisknakkusena, kuid haigestumine on võimalik ka otsese kontakti teel haigega, sest viirust leidub neelu, nina ja silmade limaskestadel, isegi pisarates. Haige on nakkusohtlik 4–5 päeva enne ja 4 päeva pärast lööbimist. Kolmandad isikud ei kanna viirust edasi. Leetriviirus hävib õhus kiiresti, seetõttu tuleb haige tuba sageli õhutada.
  • Leetrite lõimetusaeg on 10–15, maksimaalselt kuni 21 päeva. Umbes 10 päeva pärast nakatumist tekivad haigusnähud – palavik, tugev köha, nohu ning silma sidekestapõletik. Köha on rohke rögaeritusega, silmad on valguskartlikud ning neist voolavad pisarad. Suu limaskest punetab ja veel enne lööbe ilmumist tekivad põskede sisekülgedele purihammaste kohale leetritele iseloomulikud valkjad, nn Kopliki laigud. Umbes 3 päeva pärast haige seisund paraneb veidi, kuid seejärel tõuseb palavik uuesti ning nahale ilmub lööve.
  • Lööve tekib algul kõrvade taha, järgmiste päevadega levib näole, kehale, jäsemetele, kaasa arvatud peopesad ja jalatallad. Lööve on algul roosa, hiljem muutub erkpunaseks ning nahapinnast veidi kõrgemad laigud laatuvad. See periood kestab 5 päeva, lööve taandub ilmumise järjekorras, jättes nahale pruunikaskollakad pigmenteerunud laigud. Samal ajal normaliseerub kehatemperatuur ning taanduvad köha ja nohu. Leetrid põhjustavad haigel märkimisväärse isulanguse. Leetrite läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse."