See annaks nagu märku, et tegemist on ebatavalise seisundiga — et suurem osa inimestest seedib piima, juustu ja jäätist ja muud sarnast probleemideta ning et laktoositalumatus on midagi sellist, mida peab ravima või leevendama.

Tegelikult tuleb aga välja, et hoopis need, kes piima seedida suudavad, tegelikult hälbivad normist.

Laktoos on suhkur, mida imetajate piimas kõige rohkem leidub ning igaüks meist sünnib geeniga, mis reguleerib laktoosi lagundava ensüümi laktaasi tootmist. Imikutena oleme kõik suutelised piima seedima. Peensool toodab laktaasi, mis lõhub laktoosi glükoosiks ja galaktoosiks, mis imenduvad juba kergesti vereringesse.

Mingitel teadmata põhjustel kalduvad laktaasi-geenid välja lülituma umbes ajal, mil laps rinnapiimast võõrdub.

Suurem osa inimestest ei tooda umbes viiendaks eluaastaks enam üldse laktaasi või toodavad seda väga vähe. Laktaasi puudumisel koguneb laktoos lihtsalt käärsoolde ja hakkab seal käärima, tekitades ebamugavaid kõrvalnähte nagu kõhugaasid ja krambid.

Osal inimestest on aga geneetiline mutatsioon, mis võimaldab laktaasigeenil edasi töötada. Mõnel puhul jätkub töö vaid paari täiendava aasta vältel, mõnel puhul aga kogu ülejäänud elu. Rohkem kui 60 protsenti maailma elanikkonnast kaotab siiski elu jooksul laktoosi töötlemise võime.

USA elanikest on europiidse päritoluga inimestel suurem tõenäosus suuta piimatooteid seedida, Ladina-Ameerika ja põlisameerika juurtega inimestel ning afroameeriklastel aga väiksem. Põhja Euroopa elanikud, eriti skandinaavlased kalduvad laktaasi-geeni elupõliselt säilitama. Hispaanlastest ja prantslastest on laktoositalumatus umbes pooltel. Aasia põliselanikest ei talu laktoosi aga koguni 99 protsenti (mistõttu Aasia kokanduses piimatooteid ei kasutatagi). Eestis ei talu piimasuhkrut umbes iga neljas täiskasvanu.

Teadlased ei tea, miks laktaasi-geen mõnedel inimestel töötamast lakkab, kuid on välja selgitanud, et mutatsioon ilmnes millalgi umbes 7500 aastat tagasi Kesk-Euroopa piimakarjapidajate hulgas. Sama mutatsioon ilmus lagedale ka Aafrika idapiirkonnas umbes samal ajal, levides samuti piima tootvates kogukondades.

Ühe teooria kohaselt oli mutatsioon küll juhuslik (nagu kõik mutatsioonid), kuid pakkus toonastele piimatooteid söövatele rahvastikurühmadele geneetilise eelise ning levis tänu sellele kiiresti. Tänase päevani on laktaasitootmissuutlikkusega täiskasvanute osakaal nende piirkondade elanikkondade seas kõrge.

Laktoositaluvus ei pruugi nüüdismaailmas olla ellujäämiseks hädavajalik, kuid see teeb elu paljude jaoks mõnudeküllasemaks. Niisiis, kui suudate probleemideta nautida jäätisetorti, piimakokteile ja pitsat, pidage meeles, et olete üks neist, kellel on vedanud.

Ülaloleval fotol: oma järjekordse Indianapolis 500 võidusõidu võitnud Dario Franchitti tähistab tavapärasel moel, piimapudeliga.