Küsimus: kas suur kuumalaine Euroopas võib mõjutada ka lennuliiklust?

 (47)
Küsimus: kas suur kuumalaine Euroopas võib mõjutada ka lennuliiklust?
Tallinna LennujaamYlle Tampere

Jaanipäeva-järgsel nädalal Sahara kõrbest Euroopasse voogava ulatusliku kuumalaine tegelikke tagajärgi saame hinnata siis, kui see on möödas. Kas üle +40°C kerkiv temperatuur võib põhjustada tõrkeid ka lennuliikluses?

2017. aastal avaldatud uurimuse kohaselt mõjutab kliimamuutus dramaatiliselt lennundust: kuni kolmandik lennukitest ei pruugi suure kuumusega õhku tõusta. Probleem on akuutsem pikamaalendude puhul.

Lennunduse asjatundja Toomas Uibo sõnul on Euroopas siiski esialgu olukord veel kontrolli all ent füüsika vastu ei saa meiegi. Kel lähiajal plaanis kaugemale lennata, olge võimalike muudatustega kursis.

“Ma ei usu, et see kuumalaine (ca +40°C) otseselt liinilennunduses starte mõjutab, kuna lennurajad on ikkagi pikad ja varuga. +50°C ja sealt edasi võib mõnel juhul ehk tunda anda,” selgitab Uibo.

Üks kuumalaine teise järel

2017. aasta suvel ja ka sügisel ägas Ameerika kõigi aegade rängemate kuumalainete küüsis. Mõnes Arizona piirkonnas kerkis elavhõbedasammas 48 kraadini Celsiuse järgi. California metsapõlengud külvasid hävingut ja surma.

2018. aasta augustis räsis Lõuna-Euroopat kuumalaine, millega samuti kaasnesid maastikupõlengud. Tänavu on haruldaselt kuuma ilma olnud nii Venemaal kui Põhja-Euroopas ja juuni viimane nädal tõotab tulla aegade üks tulisemaid nii Hispaanias kui ka Saksamaal.

Seotud lood:

Eestis esialgu midagi hullu ei ole: paar üle 30-kraadist soojapäeva pigem rõõmustasid puhkajaid ja aednikke, lähinädalatel on temperatuurid pigem jahedamal poolel… kui ikka ilmajaamu uskuda võib.

Meteoroloogid soovitavad pikkadesse prognoosidesse üleliia optimistlikult mitte suhtuda, kõige täpsemalt saab ilma ennustada ikka rusikareegli “kolm päeva enne” põhjal.

Kuumus avaldab mõju piirkondade infrastruktuurile. Raudteed muutuvad “vedelaks”, asfalt püdelaks, maastik krõbekuivaks ja tuleohtlikuks. Autojuhid kogevad liiklusraevu ja frustratsiooni.

Lennunduses on asi päris hapu: juba ühepäevane ekstreemne kuumus jätab maa peale mitukümmend suurt lennukit, nädalaga paisatakse lennugraafikud tõelisesse kaosesse. Mida rohkem on ülikuumasid ilmasid, seda tõenäolisemalt intsidendid sagenevad.

Uuring: kolmandik lennukitest jääb kuumaga maa peale

Kliimamuutustel võib olla dramaatiline mõju lennundusele üle maailma, väidab 2017. aastal Columbia Ülikooli ja konsultatsioonifirma Logistics Management Institute’i koostöös valminud uurimus.

Uurijad ennustavad, et juba sajandi keskpaigas ei suuda umbes 30% lennukeid, mis peaksid startima kõige kuumemal ajal päevast, oma maksimaalse võimaliku kaalu juures õhku tõusta, sest väiksema tihedusega õhk ei paku selleks piisavalt tuge.

19 uuringus vaadeldud lennujaama seas on mõju eeldatavalt kõige hullem Dubais ja LaGuardia’s New Yorgis. Kõige rohkem kannatavad pikamaalennud, kus liine teenindavad suured lainerid.

Kõige ebasobivamatel kellaaegadel võivad paljud suured lennukid täislasti juures olla võimetud õhku tõusma, sedastab uuring.

Keskmiselt tuleb lennufirmadel lennukite õhku tõusmiseks kõige kuumematel aegadel päevast vähendada oma lendajate arvu või kaupade hulka isegi 4% võrra.

Kui probleem muutub üleüldiseks ja paljud lennukid on sunnitud tühjemalt lendama, võib eeldada, et tarbijail tuleb see kaotus kõrgemate piletihindade kaudu kinni maksta.

Toomas Uibo: probleem on tõsine

Lennunduse asjatundja ja piloot Toomas Uibo kinnitab, et probleem on olemas: kuumus võib kliimamuutuste süvenemisel lennuliiklust laiemalt häirima hakata.

Tänapäeva reaktiivmootorid töötavad efektiivselt teatud temperatuurivahemikes. Kõrgete õhutemperatuuride puhul tekib esimene probleem stardil, sest õhk muutub palava ilmaga teatavasti hõredaks.

Loe veel

See kärbib nii mootorite tõukejõudu kui ka tiivaprofiili poolt tekitatavat tõstejõudu. Lennumasin on sunnitud seetõttu vajaliku kiiruse ja tõstejõu saavutamiseks pikemalt mööda stardirada liikuma ning mõne lennuvälja rajapikkusest ei pruugi õhkutõusuks piisata.

“Euroopas ei ole probleem veel (esialgu) laiemalt tunnetatav. Aga lõunapoolsetel laiuskraadidel paiknevate lühikeste lennuradade puhul on kõrge õhutemperatuur startivaid reisilennukeid ikka aeg-ajalt kimbutanud,” ütleb ta.

“Seda on aga raske üksnes kliimamuutuse süüks panna kuna üksikuid kuumi ilmu on esinenud Euroopas läbi aastasadade,” lisab Toomas Uibo.

Üldjuhul on sellised probleemid lahendatavad lisaõhu suunamisega mootoritesse, mis jätab reisijad salongis stardi hetkeks küll ilma värskema õhuta, kuid tagab ohutu stardi.

Lendamisest, kliimamuutustest, aga ka lennunduse mõjust kliimale ja lahendustest loe edasi SIIT

Metsakonverents 2019