Kus Eestis leidub maailmas kriitilise tähtsusega maavarasid ja kuidas neid kasutusele võtta?

 (63)
Väo karjäär
Illustreerival eesmärgil: töö karjäärisFoto: Rauno Volmar

Peatsed maapõueuuringud võtavad luubi alla perspektiivikad Eestis seni tööstuslikult kasutamata maavarad.

Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlased viivad järgmise kolme aasta jooksul Eesti Teadusagentuuri tellimusel läbi neli rakendusuuringut, mis toovad teadmisi maailmas kriitilise tähtsusega maavarade paiknemise kohta Eestis ja uurivad nende kasutuselevõtmist lubavaid tehnoloogiaid.

Eesti karbifosforiit sisaldab nii akutööstuses hinnatud haruldasi muldmetalle kui fosforväetiste ja fosforhappe tootmiseks vajalikku fosforit. Need leiab üha kasvavat nõudlust märkivast Euroopa kriitilise toorme nimekirjast.

Eestis on vastavad varud seni kaasaegsete meetoditega põhjalikumalt analüüsimata, ka on puudulikud teadmised selle kohta, kuidas neid võimalikult keskkonnasäästlikult kasutusele võtta ja väärindada.

Eesti põhjarannikul leiduvast kõvastunud ja orgaanikarikkast savikivimist graptolliitargilliidist on varasemad uuringud kinnitanud vanaadiumisisaldust. See on akutehnoloogiate arendamisel väga tähtis metall.

Eesti aluskorra settekivimikihtides leidub polümetalseid ehk liitmaake, mis sisaldavad näiteks tsinki, pliid või vaske. Seni puudub aga täpsem ülevaade, metallide täpsematest esinemisvormidest ja võimalikest eraldamistehnoloogiatest.

Ressursside väärindamise alast teadus- ja arendustegevust toetava programmi ResTA eesmärk on toetada teadusprojekte, mis arendavad kohaliku tooraine väärindamise tehnoloogiaid.

„Maavarade vallas on seni teadus- ja arendustegevus keskendunud ettevõtete ja teadusasutuste koostöös ennekõike põlevkivi väärindamisele. ResTA uuringud toetavad uute tööstusniššide teket, käsitledes maavarasid, mida Eestis seni tööstuslikult kasutatud pole, kuid mille järele maailmaturul nõudlus kasvab,“ selgitas programmi ResTA juht Indrek Tulp.

„ResTA uuringutega keskendume digimajanduse ja rohetehnoloogiate arenguks vajalikule toormele. Arvestades, et viimased maavarade uuringud Eestis pärinevad 40 aasta tagant, siis mõningaid elemente, mida me nüüd uurime, toona ei teatud ega kasutatudki, sest polnud ei teadmisi ega nõudlust.

Meie eesmärk on nn tark majandus, mis väärindab tooret kohapeal maksimaalselt. Oleme praegu alles uurimise ja tehnoloogiate arendamise faasis, mistõttu on kaevandamisest ja kiirest kasutuselevõtust veel kindlasti vara rääkida,“ selgitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maapõueressursside valdkonna juht ning ResTA programmi ekspertkomisjoni liige Ene Jürjens.

Maavarade väärindamisega seotud uuringud viivad kolme aasta jooksul läbi Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool koostöös Eesti Geoloogiateenistusega. Teenistuse ülesanne on teadlasi varustada kaasaegsete meetoditega saadud puursüdamikega.

Uuringute eelarve on kokku 2,7 miljonit eurot, mis tuleb programmi „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“ ehk ResTA kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti riigi eelarvest.