Tegemist on seega maailma suurima asteroiditabamuse väljaga, mis küll ei ole ammu enam kraatri kujul. Jäljed kunagisest tabamusest ei ilmnenud ka niivõrd pinnavormide uurimisel, kui maakoore sügavamate kihtide  geotermoanalüüsist, mis vajas eelnevat puurimist. 

Ilmnes, et sellel alal maakoore sees on vabad kivimid muutunud kuumuse tõttu klaasiks, kirjutati väljaandes Tectonophysics. 

Teadlased ei tea küll siiani, millal see asteroiditabamus tegelikult aset leidis, kuid ta pidi olema piisavalt tugev, et ka Maa peal suuremat väljasuremissündmust esile kutsuda. Oletatavasti pidi see aset leidma enam kui 300 miljonit aastat tagasi. 

Umbes sel ajal eksisteeris meie planeedil nähtavasti hiiglaslik ühismanner, Pangaea, kus tänase Austraalia maamass oli veel ühendatud servapidi tänaste Antarktika ja Indiaga, need olid aga teises küljes ühendatud tänaste Lõuna-Ameerika ja Aafrika külge. See hiidmanner lagunes umbes 100 miljonit aastat tagasi. 

Hiidmanner Pangaea umbes 300 kuni 100 miljonit aastat tagasi.

Kui muidugi tänased mandritriivi teooriad üldse paika peavad.