Kümnest maailma kõige mürgitatumast linnast kaks asuvad Venemaal
Aruanne pealkirjaga „The Top Ten Toxic Threats: Cleanup, Progress, and Ongoing Challenges“ („Kümme kõige rängemat toksilist ohtu: puhastamine, arengud ja jätkuvad väljakutsed“) analüüsis kümmet maailma kõige saastunumat linna ning neis valitseva reostuse mitmesuguseid allikaid nagu parkimistöökodadest keskkonda paiskuv heksavalentne kroom ja sulatuskodadest pärit raskemetallid, vahendab Bellona.
Maailma kümme kõige mürgitatumat linna:
- Agbogbloshie, Ghana
- Tšernobõl ehk Tšornobil, Ukraina
- Citarum River, Indoneesia
- Dzeržinsk, Venemaa
- Hazaribagh, Bangladesh
- Kabwe, Zambia
- Kalimantan, Indoneesia
- Matanza Riachuelo, Argentina
- Niger River Delta, Nigeeria
- Norilsk, Venemaa
Blacksmithi instituudi eelmine aruanne maailma kümnest reostunumast linnast ilmus 2007. aastal. Tänavuse aruande autorid nentisid, et mitmes algupärases esikümne-linnas on tänaseks tehtud suuri edusamme. Mitte aga Venemaal — kaks 2007. aastal nimekirja sattunud linna püsivad seal ka kuus aastat hiljem.
Põhja-Siberi tööstuslinn Norilsk tõusis esile vase ja nikli kõrgete kontsentratsioonidega pinnases 60 kilomeetri raadiuses linna ümber. Linnas tegutseb mh tööstusgigant Norilsk Nikel. Blacksmithi instituudi ja Rohelise Risti raporti kohaselt paiskab Norilski metallisulatustööstus aastas atmosfääri umbkaudu 500 tonni vase- ja niklioksiide ning kaks miljonit tonni vääveldioksiidi.
Ühisaruanne sedastab, et Norilski reostusel on oluline roll linna elanike eeldatava eluea kiires languses, mis jääb kümne eluaastaga maha Venemaa keskmisest. Põhjuseks on ilmselt raskemetallidest ja vääveldioksiidist johtuvad hingamisteede haigused ning kopsu- ja seedekulgla vähkkasvajad.
Venemaa teine saastatuim linn on Moskvast 400 kilomeetrit ida pool asuv Nõukogude Liidu keemiarelvatööstuse kunagine tootmiskeskus Dzeržinsk, kus omal ajal valmistati suurtes kogustes fosgeeni ja sinepigaasi.
Blacksmithi instituudi ja Rahvusvahelise Rohelise Risti aruanne sedastab, et rohkem kui kuue kümnendi vältel aastatel 1930–1998 reostati pinnast linna ümbruses umbes 300 000 tonni vääralt jäätmestatud keemiaheitmetega. Aruande kohaselt on linnaümbruse põhjavette lastud imbuda 190 kemikaalil ning fenoolide kõrge kontsentratsioon õhus on süüdi kopsu-, neeru- ja silmavähkkasvajatesse haigestumise sagenemises.
