Inimene kujunes Aafrika päikese all ning pole seega loodud taluma pikki pimedaid ja külmi talvekuid. Õnneks aitab teadus talvega toime tulla.

Loe ajakirja Imeline Teadus jaanuarinumbrist, kuidas võidelda talvise masenduse, vitamiinipuuduse ning viirushaiguste vastu!

RÜNNAK

Meie ööpäevast elurütmi reguleerib aju sisenõrenääre käbikeha ehk epifüüs, mis eritab hormooni melatoniin. Eriti palju toodab käbikeha seda õhtul, et me jääksime uniseks.

Päevaajal jõuab melatoniini organismi vähem, kuid pimedatel ja lühikestel talvepäevadel jääb hormooni sisaldus tavapärasest suuremaks. Keha tõlgendab seda kui märki unepuudusest.

KAITSE

Kui silmad registreerivad valguse, siis tõlgendab keha seda hommiku saabumisena ning veres leiduv melatoniin hakkab lagunema. Kõige parem on sinine või valge valgus, seevastu „õhtuselt“ kollane soe valgus on kasutu.

Võid magamistoas süüdata nn wake-up-lambi, mis süttib aeglaselt ja simuleerib koidu värve. See paneb melatoniini su kehas lagunema kohe pärast ärkamist.

STRATEEGILINE TEAVE

Ära muuda päevarütmi. Sul ei ole talvel tarvis rohkem und, sa pole ometi mõni karu. Sa tunned ennast väsinuna, sest sind teeb uniseks suur melatoniinisisaldus veres, mitte unepuudus. Seetõttu tunned end unisena isegi siis, kui oled täiesti piisavalt maganud. Anna endale rohkem valgust, mitte und!

SOOVITUS

Püüa päevavalgust! Kunstlik valgus on parem kui pimedus ning sinine helk on parem kui kollane. Miski aga ei asenda tegelikku päevavalgust, milles leiduvad kõik värvitoonid ning mille intensiivsus ja langemis­nurk kogu aeg varieeruvad. Mine õue! Nii aitad ajul ööpäeva­rütmi reguleerida.

Ülejäänud nõuandeid loe Imelise Teaduse jaanuarinumbrist!