Kuidas on võimalik, et vaalad suudavad vee all kuni tund aega hinge kinni hoida?
Tugevama elektrilaenguga müoglobiinvalgud — millesuguseid meie kehades ei esine — ei kleepu kokku. See võimaldabki vaaladel, hüljestel, kobrastel ja mõnedel teistel loomadel oma lihastesse „pakkida“ inimestest oluliselt rohkem hapnikku.
Avastusel on olulisi järelmeid mujalgi kui merebioloogia vallas. Teadlaste kinnitusel võib see meil aidata paremini mõista selliseid haiguseid nagu Alzheimeri tõbi (millega kaasneb valkude koondumine „klimpidesse“) ning olla abiks ka tehisvere väljatöötamisel. Lisaks aitab avastus paremini kaardistada imetajate evolutsiooni ajalugu.
„Vastendades seda molekulaarset signatuuri imetajate sugupuuga, suutsime rekonstrueerida nüüdisajal elavate imetajate väljasurnud eellaste lihaste hapnikutalletussuutlikkuse määrad,“ kinnitas uurimust juhtinud teadlane. „Meil õnnestus isegi välja tuua esimesed tõendid nüüdisaegsete meriveislaste, küüniskabjaliste ja elevantide ühise esivanema kohta, kes elas umbes 65 miljonit aastat tagasi Aafrika madalaveelistes veekogudes.“
