Inimkond peab hakkama võimalikult kiiresti süsinikdioksiidi atmosfäärist kõrvaldama, muidu jääb tulevastele põlvkondadele valik — taluda kataklüsmilisi ilmastikunähtuseid või kulutada nende ennetamiseks triljoneid.

Sellise prognoosi avaldas rahvusvaheline uurimisrühm, mida juhib kosmoseagentuuri NASA kliimateaduse osakonna endine juhataja professor Jim Hansen.

Maailm on juba ammu ületanud globaalse soojenemise protsessi käivitamiseks vajalikud hinnangulised piirmäärad. 2016. aastal ületas CO2 tase atmosfääris sümboolse piiri 400 osa miljonist.

See tähendab, et enam ei piisa atmosfääri paisatavate süsihappegaasikoguste kärpimisest; nüüd on juba vaja astuda samme süsinikdioksiidi füüsiliseks eemaldamiseks atmosfäärist.

Maailma kliima stabiliseerimine nõuaks eelduste kohaselt atmosfääri süsinikdioksiidi-sisalduse vähendamist umbes 12,5 protsendi võrra.

Seda oleks võimalik saavutada odavate põllumajanduslike meetmetega, näiteks puid istutades. Muud lahendused nagu süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine (ingl carbon capture) või süsinikku „imava“ taristu arendamine on märksa kulukamad, kuid võivad osutuda möödapääsmatuteks, kui otsekohe vajalikke samme ei astuta.

Töörühma avaldatud uurimuses hinnatakse taoliste projektide maksumust käesoleva sajandi jooksul 535 triljonile dollarile (454 triljonile eurole).

Autorite osutusel pole kahtlust, et suure hulga fossiilkütusejääkide atmosfääri paiskamise jätkumisel peavad meie järeltulijad saama hakkama üleplaneedilise, kujuteldamatult kuluka süsinikukoristus-kampaaniaga, taluma kliimamuutuse hävitavaid tagajärgi — või mõlemat.