Kuidas hinnata päikesekiirguse ohtlikkust?

 (3)
Kuidas hinnata päikesekiirguse ohtlikkust?
Foto: Rene Suurkaev / ERR

Soojad ja selged kevadilmad on nõudnud rohkemal või määral päikesest põlenud roosatavate kehade näol oma esimesed ohvrid.

Uurisime, millega tuleks riskide maandamiseks arvestada ja mida peaks meeles pidama UV-indeksi lugemisel, kirjutab ERR Novaator.

Definitsiooni järgi määrab UV-indeks Päikese ultraviolettkiirguse kiiritustiheduse suhtelise väärtuse rahvusvahelisel standardskaalal. Praktiliselt aitab see hinnata päikesekiirgusest lähtuvaid ohte.

Päris kogu lugu UV-indeks ei räägi. "Tervisele mõjub positiivselt ja negatiivselt ikkagi saadud energiahulk ja kiirguse spektraalne koostis. UV-indeks annab hetkväärtuse ja on mõeldud orientiiriks.

Kui see on teatud piirist suurem, siis peaks olema ettevaatlik ja ei maksa päikese käes olemisega hoogu minna, eriti kevadel," märkis Tartu observatooriumi vanemteadur Kalju Eerme.

Taevased tegurid

Kõige kõrgemad on Eestis UV-kiirguse näitajad tavaliselt kella 13 paiku. Eerme tõi välja, et päeva pikkusest umbes 40 protsenti moodustaval kuuel lõunatunnil saabub Maale valdav enamik kahjulikust kiirgusest.

"Kevadisel ajal saame päeva jooksul saada olevast UVB kiirgusest selle aja jooksul kätte 75—80 protsenti. UVA kiirgust 65 protsendi kanti.

Seotud lood:

Üldine reegel on, et mida lühem lainepikkus, seda kitsamale ajavahemikule see koondub. Kui vaatame kõige tõhusamana mõjuvaid lainepikkusi ehk alla 300 nanomeetri jäävaid, siis saame tulemas olevast kiirgusest kätte keskpäevastel tundidel kätte juba 95 protsenti," laiendas vanemteadur.

UV-indeksi täpse väärtuse määravad ka muud tegurid. "Lisaks sõltub see väga palju atmosfääri puhtusest. Kui taevas on ikka tumesinine, võib arvata, et indeks on juba väga kõrge.

Samuti, kui Päikese lähedal on väikesed valged rünkpilved, siis üldiselt mõne minutiga võib muidu selge ilma korral näha laugel kõveral keskpäeva paiku äkki teravaid tippe," selgitas keskkonnaagentuuri peaspetsialist, klimatoloog Ain Kallis.

Rünkpilvedest tingitud hüpped viivad sageli ka aasta rekordväärtusteni. "Eestis on olnud viimastel aastatel kaks korda UV-indeks 8,6. See on juba selline, mida kohtame suvel Hispaanias-Itaalias-Kreekas kohtame. Kuid seda vaid paari minuti vältel, muidu jäi see ikka seitsme lähedale," tõi klimatoloog näite.

Paksemate pilvede üleminek toob seevastu kaasa UV-indeksi ajutise languse.

Loe täisteksti saidil ERR Novaator!

Metsakonverents 2019