Kuidas ajavahestressist kiiremini toibuda? Hinga vähem hapnikku


Kuidas ajavahestressist kiiremini toibuda? Hinga vähem hapnikku
https://www.precisionnutrition.com

Ingliskeelse nimega jet lag, ehk ajavahestress, ööpäevase elurütmi segiminek mõnest teisest ajavööndist naasmisel, on asi, mida paljud inimesed kasvõi puhkusereisilt naastes kogenud.

Sportlased, kelle jaoks reisimine on paratamatu, võivad probleemid aklimatiseerumisel mõjuda kahjulikult vormile, pilootidel põhjustab see aga üleväsimust. Tegemist olevat eriti kroonilise nähtusega reaktiivlennukite (jet) ajastul, varem lihtsalt nii kiireid ajavööndite vahetusi ette ei tulnud.

Ajavahestress on seisund, mis on tingitud päeva pikkuse muutumisest reisides üle ajavööndite piiride. Ida suunas reisides muutub päev näiliselt lühemaks, lääne suunas liikudes pikemaks, aga kui tulla tagasi maakera kuklapoolelt, võib juba pool ööpäeva kaotsi minna. Sellega võib kaasneda unetus, väsimus, peavalu, ärritus, eriti kroonilised on haigusnähud pilootide ja lennukimeeskondade seas ja nendel, kes peavad sageli lendama.

Iisraeli Weizmanni instituudi uurijad, koostöös Suurbritannia Bristoli ülikooli teadlastega on nüüd välja tulnud lahendusega, mis peaks aitama ajavahestressist kiiremini toibuda.

Seotud lood:

Lühidalt öeldes, tuleb vähendada sissehingatava õhu hapnikusisaldust. Ajakirjas Cell Metabolism ilmunud teadusartiklis kirjeldavad professor Gad Asher oma kolleegidega, et hiired, kes pidid toibuma kuuetunnisest ajavahest, tegid seda palju paremini, kui pidid hingama sisse õhku, milles 25 - 33 protsenti vähem hapnikku.

Inimestega pole nähtavasti seda veel testitud, aga närilised igatahes kulutavad rohkem hapnikku öösel (mis on nende jaoks aktiivsuse aeg) ja vähem hapnikku päeval (mil nad pigem tukuvad). Inimestel peaks olema asi vastupidi. Ka valgusrežiimi muutes saab hapnikutarbimist reguleerida.

Asheri meeskonna ettepanek on küll esmapilgul pigem kummaline - lennukites tuleks sissehingatava õhu hapnikusisaldust vähendada, et reisijail oleks kergem ajavahest toibuda. Aga inimteste nende järeldus ju veel ei sisalda.