Teadusajakirjas Science avaldatud uuringust selgub: San Franciscos elutsevad isased valgekiird-sidrikud (ld Zonotrichia leucophrys, ingl white-crowned sparrow) õppisid eriolukorraga vaiksemaks muutunud keskkonnas vaiksemalt, aga kõlavamalt laulma.

Nende senisest mahedam ja varjundirikkam uus väljendusviis meenutab nüüd rohkem maal elavate liigikaaslaste oma. Valjus pole enam nii tähtis.

"Kui linn oli mürarikas, laulsid nad väga valjult. Aga kui suur osa liiklusest eriolukorra tõttu kadus – näiteks Golden Gate'i silda ületavate sõidukite arv kukkus 1954. aasta tasemele –, siis vähenes üldine müratase poole võrra. Valgekiird-sidrikute laulu valjus kahanes aga 30%," kinnitab uurimuse kaasautor, Tennessee ülikooli käitumusliku ökoloogia teadlane Elizabeth Derryberry.

Lõpetuseks ka näide mainitud liigi isaste lõõritamisest. Kuna klipp pärineb 2015. aastast, siis võib eeldada, et see on valjem kui San Franciscos elavate valgekiird-sidrikute laul praegu: