Kokku 19 Euroopa Liidu riiki (aga mitte Eesti) otsustas jääda GMO-vabasse tsooni

 (233)
Lisatud kommentaar Eesti keskkonnaministeeriumilt
Kokku 19 Euroopa Liidu riiki (aga mitte Eesti) otsustas jääda GMO-vabasse tsooni
AFP PHOTO / HO / GREENPEACE/ Athit Perawongmetha

Geneetiliselt muundatud toitu (GMO), mida propageerivad suured biotehnoloogiafirmad, on vähemalt osaliselt Euroopa Liidus lubatud kasvatada, kuid 19 liikmesriiki teatas laupäevaks, et nemad kavatsevad jääda GMO-vabasse tsooni.

15 liikmesriiki teatas juba eelmisel nädalal, et kavatsevad kas tervikuna või osaliselt keelata oma territooriumi geneetiliselt muundatud toidu kasvatamise. Laupäevaks lisandus veel neli. Läti ja Leedu otsustasid keeluga ühineda, kuid Eestit me nende riikide nimekirjas ei leia.

Eelnevalt oli Euroopa Liit andnud loa ligi 70 geneetiliselt muundatud toiduaine või lõikelille kasvatamiseks Euroopas, kuid riikidel oli võimalik end sellest lahti öelda. Enamik Euroopa Liidust seda ka tegi.

Keelu GMO toodetele otsustasid alles jätta suurriikidest Saksamaa ja Prantsusmaa. Saksamaal on küll lubatud teaduslik töö nendega.

Suurbritannia taotles keeldu Šotimaale, Walesisse ja Põhja-Iirimaale, samas kui Inglismaal endal on GMO kasvatamine lubatud.

Belgias jääb GMO keelatuks Valloonias, aga mitte Flandrias.

GMO-keeluga ühinesid ka Austria, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Kreeka, Ungari, Itaalia, Läti, Leedu, Holland ja Poola. Viimasel hetkel lisandusid neile veel laupäeval Taani, Luksemburg, Malta ja Sloveenia.

Seotud lood:

Suured biotehnoloogiafirmad, nagu Monsanto või Dow omavad siiski õigust ka vaidlustada riikide soovi end GMO-vabaks jätta. Seega pole GMO-kaklus suurkontsernide ja riikide vahel kaugeltki lõppenud.

Kommentaar keskkonnaministeeriumilt:
Teemat selgitab Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Tuuli Levandi:

Eesti pooldab jätkuvalt liikmesriikidele suurema vabaduse andmist oma territooriumil GMOde kasvatamise kitsendamise üle otsustamisel. Eesti on tuginenud oma senistes GMOde turule lubamist puudutavates seisukohtades teaduslikele hinnangutele (EFSA, Geenitehnoloogiakomisjon, Uuendtoidukomisjon) iga GMO liini osas eraldi. Eesti pooldab ka edaspidi lähenemist, et otsused peavad tuginema teaduslikul informatsioonil ja parimal võimalikul ekspertarvamusel.

Mis puudutab kõnealust nn opt-outi, siis puudutab see 8 konkreetset GM maisiliini, mitte kõiki võimalikke GM organisme. Ainult nende konkreetsete maisiliinide puhul sai küsida loa mitteandmist oma riigi territooriumil.

Vastavate omadustega GM maisi kasvatamisel Eestis ei ole erilist mõtet. Statistikaameti andmetel kasutati 2014. aastal põllumajandusmaana 650 000 ha, millest mais kui söödakultuur moodustas ligikaudu 1,15%.

Lisainfot saab veel siit ka: http://www.envir.ee/et/gmo

Metsakonverents 2019