Vastupidi, viimase kahe aasta jooksul on varasemalt sulamisnäitajate poolest esirinnas olnud Jakobshavni liustik hoopis kasvanud samas tempos, mille jooksul näiteks 2012. aastal kahanes. "Meie jaoks oli see üllatus, kuna olime sulamisega juba harjunud," ütles jää- ja kliimateadlane Jason Box NY Postile.

Samas arvavad teadlased, et tegemist on ajutise nähtusega. "Hea uudis on see, et sulamine ei toimu nii kiiresti. Kuid see toimub sellegipoolest," ütles Box. Protsessi uurinud teadusgrupi juht Ala Khazendar arvab, et liustiku kasvamise on tinginud Põhja-Atlandi vete loomulik jahtumistsükkel, mis koosmõjus Põhja-Atlandi ostsillatsiooniga võibki olla liustiku kasvamise põhjus.

Kuigi lühiajalises perspektiivis vaadeldes võib jää sulamise aeglustumine tunduda hea uudis, on teadlased tegelikult värske avastuse tõttu tõsiselt mures, kuna leitu põhjal näib, et veetemperatuuril on liustikujääle suurem mõju, kui siiani arvatud. Kuna viimaste aastate jooksul on täheldatud ülemaailmse veetemperatuuri tõusu, on pikas vaates tegemist hoopis halva uudisega, kuna soojal veel on jää sulamisele suur mõju. "Tõenäoliselt peame maailmamere tõusu prognoose taas tõstma," ütles uurimisgruppi kuulunud NASA kliimateadlane Josh Willis.