Ka praegu on õhust süsiniku sidumise tehnoloogiad olemas - enamasti muudetakse gaas vedelikuks ning juhitakse siis maapinna sisemusse, kuid praegune lahendus on kallis ning võimalikud lekked kujutavad ohtu ka keskkonnale. Uus tehnika võimaldaks aga valmistada kivisöe sarnase keemilise koostisega helbeid, mida oleks võimalik ohutult ladustada ning isegi muudel eesmärkidel kasutada.

Süsihappegaasi sidumiseks kasutavad teadlased vedelmetallist katalüsaatorit, mille erilised pinnaomadused muudavad selle hästi elektrit juhtivaks, mille tulemusel aine pind aktiviseerub keemiliselt. See võimaldab kasutada elektrolüüsi meetodit, et lõpuks muuta süsihappegaas süsinikuhelvesteks, millel on sarnased keemilised omadused kui kivisöel.

"Kuigi me ei saa ajas tagasi reisida, on süsihappegaasi kivisöeks tagasi muutmine ning uuesti Maa sisemusse ladustamine pisut nagu emissioonikella tagasi keeramine," ütles RMITi teadlane doktor Torben Daeneke The Independentile. Tema sõnul on vedelmetallide katalüsaatorina kasutamine hea, kuna võimaldab gaasi süsinikuks muuta toatemperatuuril ning protsess ise on efektiivne ning korratav ka suuremal skaalal.

Uurimisrühma juhi Dorna Esrafilzadehi sõnul on tehnoloogial veel üks hea rakendusviis - kuna süsinik on võimeline elektrilaengut hoidma, saaks seda tulevikus kasutada näiteks ülikondensaatorite (ülimahukate akude, mida Eestis toodab näiteks Skeleton Technologies - Forte) tootmiseks. "Peale selle tekib protsessi käigus kõrvalproduktina sünteetiline kütus, millele on samuti võimalik tööstuslik rakendus leida," ütles Esrafilzadeh.