Kliimamuutusest tekkiv põud võib vägivaldseid konflikte hoopis vähendada, mitte lisada

 (29)
Kliimamuutusest tekkiv põud võib vägivaldseid konflikte hoopis vähendada, mitte lisada
Wikimedia Commons / Roger McLassus

Sageli eeldatakse, et sedamööda, kuidas kliimamuutuse mõjud kasvavad, kasvab maailmas relvastatud vägivaldsete konfliktide oht — me võime hakata omavahel sagedamini ja raevukamalt sõdima ressursside ja territooriumi pärast.

Teadusajakirjas PNAS (Proceedings of the National Academy of Sciences) äsja ilmunud, hüdroloogilisi ja mikromajanduslikke teooriaid lõimiv uurimus annab mõista, et kliima varieeruvuse ja relvastatud konfliktide vaheline seos on tegelikult keerukam, eriti kuna inimesed on suutelised oma strateegiaid hüvede ja kahjude valguses muutma.

Sedamööda, kuidas kliima-anomaaliad paratamatult sagenevad ning aastatepikkused põua- ja äärmusliku ilmastiku perioodid muutuvad praktiliselt vältimatuteks, võib vägivald autorite hinnangul kujuneda liiga kulukaks.

„Naaberterritooriumi ründamine on ahvatlev sellepärast, et võit garanteerib võimu suurema territooriumi üle tulevikus,“ selgitas California Berkeley ülikooli mikromajandusteadlane Michele Muller-Itten. „Kui põuane aasta on anomaalne, tundub territooriumi vallutamine ahvatlev. Kui aga kõigi tulevaste aastate ilm kujuneb eeldatavalt kehvaks, kaob motivatsioon konflikti alustamiseks taas.“

Nende eelduste kontrollimiseks, kuid eelkõige selleks, et uurida vee pärast peetavate konfliktidega kaasnevaid kasusid ja riske, rakendas teadlaste töörühm 2009. aastal loodud nn alternatiivkulude mudelit (ingl opportunity cost model).

Seotud lood:

Tavatult väheste sademetega aastateks prognoosis mudel konfliktide ägenemist. Kui vee kättesaadavus aga vähenes süstemaatiliselt, ennustas mudel hoopis relvastatud vägivalla vähenemist.

Kliimamuutus võib määratleda „uue normaalsuse“, millega inimesed ratsionaalsete toimijatena kohanevad. Näiteks võivad põllupidajad olukorras, kus on oodata järjekordset nappide sademetega aastat, naabrite ründamise alternatiivkulusid liiga kõrgeks pidada.

Autorid rõhutavad, et tegemist on „tegelikkuse jõulise lihtsustamisega“, kuid leiavad, et nende tulemused annavad mõista, et tegelikkus on keerukam lineaarsest seosest, mida oleme seni põudade ja konfliktide vahel eeldanud olevat.

„Konflikti tõenäosus võib nii suureneda kui ka väheneda sõltuvalt sellest, kuidas toimijad kohanevad sissetuleku uue jaotusega ja kohandavad enda reaktsioone sellele,“ kirjutavad uurijad töö kokkuvõttes.

Uuring ise on piiratud ulatusega ja ei võta arvesse sugugi kõiki tegureid, millega põuane kliima inimestevahelisi konflikte mõjutab.

Hiljuti teadusajakirjas Environmental Research Letters avaldatud teine uurimus viitab tugevatele seostele hooajalise kliima ja USA-s toime pandud vägivallakuritegude vahel.

Sõltuvalt sellest, kas Ühendriikidel õnnestub kasvuhoonegaaside emissioone vähendada või mitte, võib suurriik arvestada kuni 3.2 miljoni täiendava vägivaldse roimaga aastatel 2020–2099.