Kliimamuutused võivad põhjustada suuremat Ebola viiruse levikut

 (11)
Kliimamuutused võivad põhjustada suuremat Ebola viiruse levikut
Tervishoiutöötaja ebolakoldesFoto: Visualhunt.com

Ajakirjas Nature Communication avaldatud uuringust ilmnes, et kliimamuutused võivad Ebola viiruse kriisi võrreldes tänasega aastaks 2070 süvendada 175 kuni 320 protsenti. Selleni võivad viia kliimamuutustega kaasnevad kõrgemad temperatuurid ja aeglasem sotsiaalmajanduslik areng.

Tõenäoliselt võib viirus õhutranspordiga levida piirkondadesse, kus seda varem pole olnud. Ohustatud riikideks peetakse Hiinat, Venemaad, Indiat, Euroopat ja Ameerika Ühendriike.

Ehkki esimesest tuvastatud Ebola-puhangu juhtumist on möödunud 46 aastat, pole haiguse põhjustajat ikka leitud. Teadlased küll arvavad, et viirus on alguse saanud Vanast Maailmast toodud puuviljadelt, millelt see on edasi kandunud inimestele, ahvidele ja antiloopidele. Tõestust aga sellele faktile ei ole.

Varasemad uuringud on näidanud, et kliimamuutused mõjutavad näiteks viirusega nakatunud puuviljanahkhiiri. Mida rohkem sajab, seda lopsakam on loodus ning seda rohkem kasvab puuvilju, mida nahkhiired tarbivad. See toob kaasa ka populatsiooni kasvu ja suurema tõenäosuse puutuda kokku teiste loomade ja inimestega.

Põud seevastu võib sundida põllumehi hankima toidupoolist metsast. Mida sügavamale metsa nad tungivad, seda suurem on võimalus puutuda kokku Ebola viirust kandvate nahkhiirtega.

Ebola esimene haiguspuhang oli Lõuna-Sudaanis ja Kongo Demokraatlikus Vabariigis ning sealse Ebola jõe järgi sai viirus ka nime. Viirusesse nakatunute keskmine suremuse määr on 50 protsenti, sest Ebola vastu rohtu pole veel leitud. Hetkel küll on Kongo Demokraatlikus Vabariigis käimas uue vaktsiini katsetused ning tervisetöötajad loodavad väga, et need ka õnnestuvad.

Seotud lood:

Kliimamuutused ei põhjusta vaid suuremat Ebola levikut, vaid ka teised haigused võivad kiiremini edasi kanduda. Umbes kaks kolmandikku inimeste nakkushaigustest pärinevad loomadelt ning kliimakriis võib selle olukorra veelgi hullemaks muuta. Näiteks on teada, et soojema kliimaga riikides levitavad sääsed selliseid haigusi nagu dengue palavik ja malaaria. Maailma Terviseorganisatsiooni sõnul mõjutab dengue palavik iga aasta miljoneid inimesi.

Teadusuuringud näitasid ka, et globaalse soojenemisega võib hakata vohama ka salapärane seeneliik Candida auris. Inimkõrva sattudes võib seen põhjustada invasiivset kandidoosi (fungeemia), mille korral nakatuvad vereringe, kesknärvisüsteem ja siseorganid. Tavaliselt kaitseb imetajaid seente eest nende kehasoojus, kuid Candida auris suudab ellu jääda isegi imetaja kehatemperatuurist kõrgemal kuumusel.

Teised haigused, mille levikut üleilmse temperatuuri tõusuga seostatakse on kõhulahtisus, kuumusstress, südamedefektid, alatoitumus ja antibiootikumiresistentsed patogeenid, kirjutas Nature World News.