Liigikao põhjuseid analüüsinud ökoloogid sedastavad aga, et inimpsühholoogiale omaselt kipub kliimamuutus varjutama palju suuremaid ja planeeti juba aastakümneid kimbutanud inimtekkelisi probleeme, kirjutab ERR Novaator.

"Ma saan aru, et meedia peab katma uusi ja põnevaid lugusid. See aitab lugejaskonda säilitada ja hoiab vaatajaid televiisori ees, kuid kui asi puudutab liikide kaitset, on lugu tüüpiliselt igav ja maalähedane.

Enamikke liike ähvardavad asjad, mis on kestnud juba aastaid. Tegu on pikaajaliste protsessidega. Põllumajandus, üleekspluateerimine, liiga palju jahipidamist ja salaküttimist – neid on raske uudisväärtuslikuks muuta ja ma ei kadesta teid," mõtiskles James Watson, Queenslandi ülikooli professor ja uue analüüsi juhtivautor ERR Novaatorile antud intervjuus.

Idee kliimamuutuste laiemasse konteksti paigutamiseks sündis pärast käesoleva aasta alguses nähtud Twitteri säutsu, millele lisatud pilt kujutas austraallaste suhtelist riski surra näiteks sõja, raseduse, tapmise, vähi ja südamehaiguste tõttu.

"Mulle tundus toona veidi kummaline, et keegi polnud teinud midagi sarnast ülejäänud liikidega," meenutas ökoloog. Nagu kombeks, vastus oli sirgjooneline – süstemaatiliselt ja kõikehaaravalt hakati erinevate liigirühmade haavatavust hindama alles 2010. aastal.