Killuke ürgseimat loodust: India keskpaigas ilmus maapõuest maailma vanim taim

Täpsemalt leidsid teadlased Kesk-Indiast kaks 1,6 miljardi aasta vanust kivistist, mis meenutavad punavetiktaimi. Dateeringut ei saa küll sajaprotsendiliselt õigeks pidada, ent juhul, kui see seda on, on need iidseimad taimekivistised, mis seni leitud.

Kui need tõepoolest punavetikad on (ja teadlased arvavad, et on), siis tähendab see, et hulkrakne elu arenes Maal välja palju varem kui on seni arvatud. See võib tähendada, et ka nn Kambriumi plahvatust peab hakkama pisut teise pilguga vaatama (see oli sündmus umbes 541 miljonit aastat tagasi, mil üsna lühikese aja jooksul ilmus planeedile suur hulk erinevaid skeletiga hulkrakseid elusolendeid, kellest arenes enamik tänapäevaseid loomi).

Rootsi loodusmuuseumi teadur Stefan Bengtson ütles, et ei saa päris kindel olla, et materjal ikka nii ürgne on, kuna mingit DNA-d järel ei ole, ent kahe kivistise omadused sobivad punavetikate struktuuri ja morfoloogiaga üpris hästi kokku. „Silmaga nähtava elu algushetk tundub olevat palju varasem, kui me oleme seni arvanud,“ lisas ta.

Lihav ürgne moodustis

Rootslased uurisid tegelikult algeliste sinivetikate kivistisi ja üks Bengtsoni kolleeg kaevas Kesk-Indias Chitrakoodi kandis seks otstarbeks välja tüki iidset kaljut. Avastati midagi kummalist: lihtsate mikroobide keskel oli miski, mis näis palju arenenum kui see võinuks tolle perioodi olla: lihav, hulkrakne moodustis, mis meenutas selgelt vetikat.

„Ma läksin nii elevile, et kõndisin kolm korda ümber maja ja julgesin alles siis juhendajale ütlema minna, mille ma just leidsin,“ meenutas Sallstedt. Avastatud suured vetikad polnud mitte ainult sinivetikaist oluliselt suuremad, vaid ka rakud nende kudedes olid seatud viisil, missugust polnud nähtud üheski seni teadaolevas kivistises, mis on pärit ajast enne keerukate eluvormide ilmumist.

Kivistisi uuriti veel röntgentomograafilise mikroskoobiga ning iga rakuseina keskelt leiti elemente, mida teatakse ka tänapäevaste punaste vetikate rakuseintes olevat; seepeale järeldatigi, et tegu on tõenäoliselt vanimate punavetiktaimedega ajaloos. Mõõtmised näitasid, et fossiilide vanus on laias laastus 1,6 miljardit aastat, mis tähendab, et need on 400 miljonit aastat vanemad seni teatud vanimaist punavetiktaimedest. Et punavetiktaimed kuuluvad eukarüootide ehk päristuumsete organismide sekka (nagu ka loomad, taimed ja seened), tähendab see, et nende organismide areng, mis lõpuks viis inimese tekkeni, võis meie planeedil alata oluliselt varem.

Plahvatuse algus võib nihkuda

Kui Kambriumi plahvatuse algust on seni paigutatud ajavahemikku 550-545 miljonit aastat tagasi, siis nüüd võib leitud kivististe vanuse kinnitamise puhul eeldada, et tegelikult võis ka see alata palju varem ning liigid Maale saabuda mitte sellise ühekordse laviinina nagu seni arvati, vaid palju rahulikumas tempos.

Et DNAd väidete tõenduseks siiski pole, nendib ScienceDaily, et päris kindlalt ei saa siiski kindel olla, kas need ikka on nii vanad punavetiktaimed või ei. Ürgseima elu täpne dateerimine jääb seetõttu mõninga kahtluse alla ja et väitele tuge anda, tuleks sarnaseid fossiile juurde leida.