Keskkonnatervishoiu asjatundja selgitab: kuidas vilets õhukvaliteet meile mõjub

 (5)
Ülemistel
Inimesed eelistavad tegeleda sõidukimüügiga iseseisvalt.Foto: Tanel Meos

Teedel ja tänavatel lendlev tolm põhjustab krooniliste hingamisteede kaebustega inimestel tõve ägenemist ning viib nõrgema tervisega kodanikke enneaegselt hauda.

Mida siis tolmurohkel perioodil ette võtta ja kuidas oma tervist kaitsta? ERR Novaator palus teemat kommenteerida Tartu ülikooli keskkonnatervishoiu dotsendil Hans Orrul.

Millest on põhjustatud see tolm, mida viimasel ajal kõikjal näeme?

Kui me näiteks autoga igapäevaselt sõidame, siis tekitame sellega natuke peeneid osakesi ehk siis väga peenikest tolmu.

Praegu on tolmu seepärast rohkem, et talvel satub autodest tulev tolm lumme, ent pärast lume sulamist ja teekatte kuivamist kevadel keerutatakse see uuesti õhku tagasi.

Kas omavalitsustel annaks midagi teha, et tolmu oleks vähem, näiteks kasta öösiti tänavaid?

Seda nad mingil määral ka teevad, sest puhastusmasinad käivad päris sagedasti.

Aga võib-olla alustati sellega pisut liiga hilja, sest praegu rattaga tee ääres sõites on näha, et see tolm on tee külge ”kinni kleepunud” ja seda ei saa masinaga hästi kätte.

Loomulikult aitaks vihm, aga seda niipea ei tule ja seega võiks kastmine mõnevõrra tolmu vähendada.

Teine tegur on see, et sõiduteed küll puhastatakse, ent kõnniteid pole veel puhastatud.

Seotud lood:

Tallinnas hinnatakse hetkel õhukvaliteeti väga halvaks, milline on selle mõju tervisele?

Tegelikult Tartus on täna ja eile olnud tasemed veel kõrgemal kui Tallinnas. Eks see tolm või siis peened osakesed on ka erinevad, üks osa tekib otse mootorist ja teine teekatte kulumisest.

Praegu on meil õhus valdavalt pisut suuremad peened osakesed, mis tulevad teekatte kulumisest ja need ei jõua nii sügavale hingamisteedesse – jäävad pigem sinna ülemisse ossa.

Eeskätt mõjutavad need hingamisteid, kutsudes esile krooniline bronhiidi ja astmahoogude ägenemise ning mitmete teiste krooniliste hingamisteede haiguste süvenemise.

Meil Eestis seda veel uuritud pole, aga näiteks Stockholmis suremus suureneb, kui on palju teetolmu õhus. Seda oleme küll oma uuringutes näinud, et kõrge õhusaaste taseme puhul sureb järgmisel päeval näiteks Tallinnas mõnevõrra rohkem inimesi.

Seega on vilets õhukvaliteet täiesti reaalne surma põhjustaja?

Pigem on mõjutatud need, kel juba on see krooniline haigus ja siis toimub haiguse ägenemine ning seetõttu tuleb minna näiteks haiglaravile. Või kui inimesel on nõrk tervis, siis haiguse ägenemise tagajärjel võib ta ka surra.

Loe täisteksti saidil ERR Novaator.