„Olen täiesti nõus sellega, et küttimist tuleks suunata eelkõige kahjustuspiirkondadesse ning samal ajal säästa loodusmaastikes elavaid karju, kes kahjustusi ei põhjusta," ütles Fortele keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Margo Tannik.

Tema nõusolek puudutab seisukohta, mida esindab eilses intervjuus loodusfotograaf ja hundiuurija Eleri Lopp-Valdma: enne ei tohiks hundi tapmise peale mõeldagi, kui pole vastatud kahele küsimusele - kas karjakasvatajad on teinud kõik vajaliku koduloomade kaitseks ja kas jahimehed peavad jahti eelkõige piirkondades, kus teevad kahju lõhutud karjade jäänukid ja probleemsed hundid.

Margo Tannik ütles, et keskkonnaamet korduvalt rõhutanud ka ennetusmeetmete rakendamise vajadust.

„Mis puudutab eraldatud küttimismahu esimese osa suurust - 140 isendit - tervikuna, siis ma arvan, et looduskaitsjate jaoks tundubki see arv liialt suur, kuna küttimismahu kasv on võrreldes eelmiste aastatega märkimisväärne," rääkis Tannik.

Teisalt ei ole keskkonnaamet tema sõnul pannud jahimeestele kohustust kogu küttimismahtu tingimata realiseerida, kui hundijahi käigus selgub, et hundi arvukus on esialgsetest hinnangutest hoopis väiksem.

„Loodame ka jahimaa kasutajate mõistlikkusele huntide küttimisel. Seda toonitavad ka Eesti Jahimeeste Seltsi kodulehel antud soovitused hundijahiks sellel jahiaastal," ütles Tannik.