Riikides, kus kehtib vaid üks ideoloogia ja ühe partei võim, pannakse kohtuvõimu kuritarvitades vangi just neid, kes astunud võimude varvastele. Lõuna-Aafrika vabariigi apartheid, N Liidu ja idabloki kommunism, mõne Ladina-Ameerika riigi huntavõim, nimetagem vaid osa neist.

1980. aastate lõpus saabus küll nn demokraatia kolmas laine, aga lõpliku lahenduseni ei jõutud. Araabia kevad, Ukraina revolutsioon, ikka veel on maailmas 47 riiki, mida on võimatu nimetada vabadeks riikideks. Venemaa, suur osa endisest sotsialismileerist, Lähis-Idast ja Aafrikast on endiselt riikideks, kus poliitilist vastuvaidlemist ei sallita.

Freedom House kaart maailma vabadest, osaliselt vabadest ja mittevabadest riikidest: Kliki siia.

Kindlalt kuulsaimad praeguse aja poliitvangid istuvad jälle Venemaal: Mihhail Hodorkovski ja punkbändi Pussy Riot liikmed, kuid kohtulikke repressioone on suunatud ka paljude teiste, näiteks Aleksei Navalnõi vastu. Kiusatus võimukriitikud vangi panna on riigis suur.
Ukraina ekspeaminister Julia Tõmošenko istub vanglas ilmselgelt poliitilisel põhjusel.
Valgevene opositsioonijuhid on vaheldumisi trellide taga või vabaduses, vastavalt president Lukašenka tujudele. Ühte ja ainsat nendest esile tuua on isegi keeruline.Aljaksandar Milinkevitši vastu on vähemalt neljal korral üritatud süüdistust fabritseerida.
Eestis on poliitilised repressioonid jäänud minevikku. Kuulsamaid poliitvange annab ridamisi ette lugeda, viimastena neist küll 1988 nõukogude vangilaagritest vabaks saanud Enn Tartot ja Mart Niklust, aga ka 1981 vangilaagris surnud Jüri Kukke. Kuid ka iseseisvas Eestis on olnud oma poliitvang - Tiit Madisson aastail 1996-1997.
On küll üks kuriteoliik, mis paistab seostuvat eranditult poliitikutega, ehk korruptsioon. Aga pistisevõtjatest poliitikuid siiski poliitvangideks ei loeta. Mõnikord pole küll võimalik selgelt vahet teha, näiteks Malaysias eelmisel kümnendil korruptsiooni ja "sodoomia" eest vangis istunud Anwar Ibrahimi peeti kindlalt poliitiliseks vangiks.
Julian Assange on otsinud peidupaika küll mitte USA tagakiusamise eest, vaid selle eest, et jättis Rootsis juhusuhtes teistkordsesse vahekorda astudes kondoomi kasutamata. Mõni peab aga ka teda poliitiliseks ohvriks. Ecuadori saatkonda sulgus ta küll vabatahtlikult.
Soomes istusid "poliitilised" viimati trellide taga 1945-1949, kui Moskva käskis karistada sealseid "sõjasüüdlasi." President Risto Ryti pidi kandma karistust ka sõja eest, mille algatajad istusid Moskvas.
Myanmari pikaajaline "koduarestis" hoitud poliitvang Aung San Suu Kyi peaks tegelikult hoopis võimul olema, sest ta on võitnud kõik vabad valimised alates 1990. aastast.
Hiina poliitvange loetakse tuhandetes, ka siin on võimatu üht esile tuua, sest infoblokaad ei võimalda meil nende tegevusest midagi teada.
Anonüümne põhjakorealane on mõiste, mis peaks tähistama sealseid teisitimõtlejaid, kes vangilaagritesse maetud. Kuna nendest me midagi ei kuule, võib see jätta eksikujutelma, et seal "mandelasid" ei ole. On küll, ja tuhandetes. Ja siis veel need isevalitseja lähisugulased, naine ja tädimees, kes lihtsalt seina äärde pandud.
Egiptuses anti kohtu alla ekspresident Hosni Mubarak, osalt ka poliitilistel süüdistustel. Kukutatud president Muhammad Mursi (ka Morsi) on aga ilmselge poliitvang. Mainima peaks me vist ka al-Qaida liidri venda Muhammad al-Zawahirit, kes praegu jälle vanglas istub.
Muammar Gaddafi Liibüal oli kombeks teisitimõtlejaid avalikult üles puua, kuid alates 2011. aastast on seal olukord muutunud. Saddam Husseini Iraak ei olnud just oluliselt inimsõbralikum koht.
Al-Qaida liikmete piinamist erinevates salavanglates võib samuti poliitiliseks pidada, kuigi paljud neist on siiski osalenud ka terroristlikes kuritegudes. Aga mõne mehe terrorist on teise mehe...